Kuidas aktsent mõjutab meie igapäevaelu?
Me kõik räägime aktsendiga, kuigi me ei pruugi seda ise tajuda. See on meie identiteedi üks osa, mis kipub aga ununema, sest verbaalne suhtlus on igapäevaelus niivõrd tavapärane. Sellegipoolest on aktsendil ülimalt suur tähtsus, sest see viitab kõneleja sotsiaalsele taustale ja kuuluvusele ning mõjutab ka vestluspartneri nägemust temast. Aktsendiga kaasnevad paraku stereotüübid ja eelarvamused, mis kanduvad paljudesse eluvaldkondadesse, näiteks tööturule, haridusse ja tervishoidu. Seega on aktsendiga seonduv tänapäeva maailmas tegelikult äärmiselt oluline.
Aktsent tekib nii emakeele kui ka võõrkeele puhul. Esimesel juhul mõjutab aktsendi kujunemist ümbritsev keskkond, kuna jäljendatakse hääldusmalle, millega pidevalt kokku puututakse. Nõnda tekivad piirkondlikud aktsendid ja pole ime, kui näiteks riigi lõuna- ja põhjaosas räägivad inimesed veidi erinevalt. Teisel juhul on just emakeelest külge jäänud kõnemaneer see, mis kandub üle võõrkeelde ja tekitab omapärase häälduse. Aktsent võib elu jooksul ka muutuda, eriti praegusel ajal, kui toimub pidev kultuuride ja rahvaste segunemine ning sotsiaalmeedia kaudu jõuavad meieni paljud eri hääled.
Ühes regioonis enim levinud aktsenti nimetatakse standardseks. Kuna seda kasutab suurem osa kõnelejaid, siis on harjumuspärasest hääldusest kõrvalekaldeid lihtne märgata. Tihtipeale peetakse standardse aktsendi kasutajaid kompetentsemateks ja usaldusväärsemateks, seevastu võõrapärase aktsendiga kaasnevad teatud stereotüübid ning kõnelejat võidakse näha negatiivses valguses.
Ebakõla ilmestab seis tööturul, kus kohaliku aktsendiga rääkival inimesel on üldjuhul rohkem võimalusi ja ta on edukam kui võõrapärase aktsendiga inimene. Nii muutub olukord keerulisemaks näiteks välismaalaste jaoks, kes võivad töökohas kogeda puhtalt aktsendil põhinevat tagakiusamist. Probleemi lahendamiseks on näiteks Prantsusmaal vastu võetud seadus, mis keelab keelelise diskrimineerimise (glottophobie) ning võrdsustab selle rassismi ja seksismiga.
Aktsendil põhinevat tagakiusamist kohtab ka haridusasutustes, kus tagajärjed võivad olla veelgi rängemad. Paljud õpilased tunnevad, et neile surutakse standardset aktsenti peale, ja sageli on nende puhul tegemist selliste noortega, kes on niigi ebasoodsas olukorras. Keeleline diskrimineerimine mõjutab õpilaste akadeemilisi saavutusi, nende õpimotivatsioon võib väheneda ja nad ei julge enam arutelus sõna võtta ega täpsustavaid küsimusi esitada. Ebaõiglane kohtlemine klassiruumis võib viia ka laialdasema kiusamiseni ning tekitada selliseid vaimse tervise probleeme nagu ärevus ja liigne stress. Probleemiga on hakatud tegelema Euroopa Liidu kaasrahastatud projekti CIRCE raames, mille eesmärk on uurida kuidas keeleline diskrimineerimine koolides avaldub, pakkuda õpilastele ja õpetajatele tuge ning parandada sellealast teadlikkust.
Mainimata ei saa jätta ka suhtlemisraskusi tervishoiu valdkonnas. Nimelt võib võõrapärane aktsent jätta meditsiinitöötajast mulje kui ebausaldusväärsest ja asjatundmatust töötajast, mistõttu ei pruugi patsient pakutud teenusega rahule jääda. Tervishoius on aga usaldatavus ja selge suhtlus vajalik, et koostöö sujuks nii kaastöötajate kui ka patsientidega, vältimaks edasisi probleeme ja terviserikkeid. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus paljud meditsiiniõed pole kohalikud, on võetud kasutusele aktsendi muutmise ja kohandamise programmid. Samuti on võimalik kasutada teisi vahendeid, nagu teabelehed ja patsiendi andmete väljatrükid, mis peaksid aitama vestlust tervishoiutöötajaga, kes ei kasuta tuttavat aktsenti, lihtsamaks muuta.
On selge, et teemale pööratakse üha enam tähelepanu ja probleemidele otsitakse lahendusi. Sellegipoolest on vaja veel palju tööd teha, et inimesed hakkaksid tajuma aktsendiga seotud eelarvamusi ja mõistma nende tagajärgi. Tegelikult pole ju olemas nii-öelda õiget ega valet aktsenti. Nagu alguses sai mainitud, on see osa meie identiteedist, mis kujuneb paljude suhtlusolukordada tulemusena ning nõnda kannab endas ka tükikest neist inimestest, kellega oleme kunagi mõtteid vahetanud.
Allikad
CIRCE = counteracting accent discrimination practices in education. https://www.circe-project.eu/.
Gu, Y., Shah, A. P. (2019). A Systematic Review of Interventions to Address Accent-Related Communication Problems in Healthcare. – Ochsner Journal 19(4), lk 378–396.
Kozlowski, A. (2015). The Influence of Accents on Social Perception. – Inkblot, 4, lk 12–16.
Meister, L., Meister, E. (2012). Aktsendikorpus ja võõrkeele aktsendi uurimine. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 696–714.
Toefy, T. (2021). Accent discrimination, linguistic capital and the evaluation of strategic opportunities. Magistritöö. University of Pretoria, Gordon Institute of Business Science. Johannesburg.
Whitworth, N. (2021). Where do accents come from? – Carnegie Education Blogs.
