Kuupäevade kirjutamisest
Täpsus on usaldusväärse teksti üks tunnuseid. Seda, kas teksti koostaja soovib olla punktuaalne ning on teadlik üldistest keelenormidest ja püüab neid ka järgida, näitab kasvõi kuupäeva õigekiri.
Kuupäevadega seoses meenub üks tore apsakas rubriigist „Tõlkes kaduma läinud“. Nimelt oli umbes aasta tagasi vaja tõlkida tekst, kus esinesid kuupäevad 23/12 ja 24/01. Loomulikult oletasid nii tõlkija kui ka toimetaja automaatselt, et tegemist on 23. detsembri ja 24. jaanuariga. Hiljem selgus siiski, et mõeldud oli hoopis kuud ja aastat – 2023. aasta detsembrit ja 2024. aasta jaanuari.
Seega võib 25/01 mujal maailmas tähistada 2025. aasta jaanuari. ISO rahvusvaheline standard on eelnevaga sarnane ja esitatud samuti eestlase silmale harjumuspäratus järjestuses: AAAA.KK.PP. Kaldjoon või muud rahvusvaheliselt kasutatavad kirjavahemärgid (koolon, sidekriips) tuleb hea tava järgi eesti keeles asendada numbrite vahel punktidega, näiteks 01.2025.
Üldreegel
Kuupäeva kirjutamise võimalusi on palju ja ükski allpool esitatutest pole vale:
Alates 2025. aasta 1. jaanuarist või 1. jaanuarist 2025. aastal või 1. jaanuarist 2025. a või 1. jaanuarist 2025 või 01.01.2025 või 01.01.25 või 1.1.2025 või 5. I 2025 hakkan tubliks ja korralikuks
Üldjuhul on sõna aasta või lühendi a lisamine valikuline, kui aga aasta on lauses täiendi rollis, s.t käib järgneva sõnaga kokku ja vastab küsimusele kelle? või mille?, tuleb see alati lisada:
27. aprilli 2016. aasta määrus (mitte: „27. aprilli 2016 määrus“)
Näiteid ja nõuandeid
Esimene põhisoovitus: kirjuta kuupäevad tekstis võimalikult pikalt ja selgelt välja, et nii siil, karu kui ka rebane saaksid aru, kus, mis ja millal juhtus või juhtuma hakkab.
Teine põhisoovitus: vormistust valides lähtu konkreetsest tekstist ja selle laadist ning jää kindlaks ühele kuupäeva kirjutamise viisile.
Kui kuupäev koosneb ainult kuust ja aastaarvust, on parem kirjutada kuu sõnaga välja. Näiteks:
ühe ajastu lõpp: detsember 2024 (mitte „ühe ajastu lõpp: 12.2024“)
Pikk numbrirodu keset teksti võib silme eest kirjuks võtta. Palju mõnusam on lugeda näiteks sellist teksti:
Seminar toimus 11.–13. novembril 2024 või Seminar toimus 11.–13. novembrini 2024 (mitte: „11.11–13.11.2024“ või „11–13.11.2024“ või „11-13.11.2024“ vms)
Sõna kuni saab eesti keeles väljendada ainult mõttekriipsuga:
11.11.–13.12.2024 (mitte: „11.11.–13.12.2024“)
Oluline on tähele panna, et punkt ei kao enne mõttekriipsu oleva kuud tähistava numbri järelt, kui pärast mõttekriipsu olev kuupäev lõppeb aastaarvuga.
Kui aastat kuupäevale ei lisata, ei ole punkti kuu järele vaja:
11.11–13.12 (mitte: „11.11.–13.12“)
Mõnikord unustatakse, et punkt tuleb panna mõlema kuupäeva järele:
1.–13. novembril (mitte: „1–13. novembril“)
Segadust tekitab ka tühikute kasutamine:
01.11.–13.11.2024 (mitte: „01.11. – 13.11.2024“)
Millal lisada tühik mõttekriipsu ette ja järele ning millal mitte? Reegli järgi jäetakse mõttekriipsu ümber tühikud siis, kui „vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga“. Näiteks:
7. oktoober – 13. november 2024
Fraas „7. oktoober“ koosneb kahest ja fraas „13. november 2024“ kolmest osast, seetõttu ongi nende fraaside vahelise kuni-mõttekriipsu ümber jäetud tühikud. Tühikute kasutamine kuupäevade vahel paikneva mõttekriipsu ümber on puhas keelematemaatika. Kui ühel pool mõttekriipsu (või kaldkriipsu) on rohkem kui üks sõnaosis, tuleb lisada eraldavad tühikud. Kui aga seis on matemaatilises mõttes 1 : 1 viigis, pole tühikuid vaja.
Peale vormi (mõttekriips, tühikud, punktid) on kuupäevade puhul sidusas tekstis oluline ka käänamine, mida ei tohi ära unustada. Näiteks ei ole korrektne öelda nii:
Olen 23. august kuni 7. september puhkusel
Selle asemel tuleks kirjutada hoopis nii:
Olen 23. augustist (kuni) 7. septembrini puhkusel
või
Puhkan 23. augustist 7. septembrini
Kui soovid siiski mingil põhjusel vältida kuupäeva käänamist, lisa kuupäeva ette sõna ajavahemikul, perioodil vms. Näiteks:
Puhkan ajavahemikul 23. august kuni 7. september
Kuigi kuupäevi on lubatud kirjutada ka ilma nullideta, näiteks:
Puhkan 23.8–7.9,
siis selguse huvides on asjalikus suhtluses alati parem nullid lisada:
Puhkan 23.08–07.09 või Puhkan 23.08.–07.09.2025
Olgu lõpetuseks esitatud veel paar tüüpilist kuupäevadega seotud veakest. Nimelt, mitte kunagi ei ole vaja ühekohalisele kuupäevanumbrile lisada nulli, samuti ei tohi jätta tühikut kuupäeva järele panemata, kui kuu on sõnaga välja kirjutatud:
1. jaanuarist 2025 hakkan tubliks ja korralikuks (mitte: „01. jaanuarist 2025“ või „1.jaanuarist 2025“)
Tegusat 2025. aastat korrektsete numbrite seltsis!
PS Lisanõuanne edasijõudnud keelekasutajale: kuupäeva ja kuud tähistavate numbrite vahel tasub teksti koostades kasutada püsitühikut (Wordis võimaldab seda klahvikombinatsioon Ctrl + Shift + tühikuklahv).
Põhjalikuma ülevaate numbrite õigekirjast saad Tuuli Rehemaa koostatud kogumikust „Arvukirjutus“.
