Mida kujutab endast Kuusalu rannakiel?
Eestis leidub palju huvitava ajaloolise taustaga murrakuid, mida tänapäeval uuritakse ja säilitada üritatakse. Selle postituse keskne teema on Kuusalu rannakiel (’rannakeel’), mida on varem nimetatud ka pohiranna keeleks.
Tegemist on Eesti kirderannikumurde murrakuga, mida on räägitud Pohiranna alal: Juminda ja Pärispea poolsaarel ning Kaberneemest Salmistuni ulatuval lõigul asuvates rannakülades. Pohiranna ala asub Harjumaal tänapäeva Kuusalu vallas. Selle omapärase murraku ala piires esineb erinevusi nii Pärispea ja Juminda poolsaare keelekasutuse kui ka Pohiranna läänepoolse ala (Kaberneemest Salmistuni) keelekasutuse vahel. Kõige vanemast ajast pärinevat rannakeele varieerumist võib kohata Pärispea poolsaare külades (Suurpea, Pärispea, Viinistu ja Turbuneeme) ning Juminda poolsaare külades (Kolga-Aabla, Kiiu-Aabla, Leesi, Tammistu, Juminda, Virve ja Tapurla). Kuusalu valla piires leidub ka täiesti eri murdeid: sisemaa külades (rannaküladest ka Kasispeal ja Vihasoos) on räägitud peamiselt keskmurret ning osa rannikul paiknevaid külasid, nagu Hara ja Pedaspea, on hoopis siirdemurdelised.
Rannakiel ja kirjakeel
Meile tuttavast kirjakeelest eristavad Kuusalu rannakeelt päris paljud jooned. Allpool on välja toodud peamised erinevused.
- Rõhk on rannakeeles alati esimesel silbil ja see reegel kehtib ka nimede puhul.
- Erinevalt kirjakeelest ei kasutata Kuusalu rannakeeles palatalisatsiooni ega vältevaheldust, seega pole kuulda sõnade palk : palga ja palk : palgi erinevust.
- Ei tehta vahet kirjakeeles esinevatel teise- ja kolmandavältelistel sõnadel, mistõttu omastavat ja osastavat käänet hääldatakse ühtmoodi peaaegu ülipikas vältes, näiteks ilm : ilma, kuer : kuera (mõlemad omastava käände vormid häälduvad peaaegu ülipikalt).
- Selle asemel, et kaks ühesugust täishäälikut asetseksid järjest, kasutatakse rannakeeles kõrvuti erinevaid vokaale, näiteks Liesi puod (’Leesi pood’).
- Ka sulghäälikute kasutamine erineb kirjakeelest, näiteks rannakeeles käänatakse jooginõu tähistavat sõna kapp < kaba : kappa ja mööblieset kapp < kabi : kappi.
- Sarnaselt soome keelega puudub murrakus õ-häälik, mida asendavad täishäälikud a, e, o ja u, näiteks sõnades ehtu (’õhtu’), kaik (’kõik’), ode (’õde’).
- Seesütlevas käändes oleva sõna lõpus asetseb kaks s-i, näiteks kuoliss (’koolis’).
- Pikematel sõnadel ei ole ainsuse osastavas käändes lõppu, näiteks kaks ilusa kasuka (’kaks ilusat kasukat’).
- Lühikesel mitmusel on teistsugune osastava käände lõpp, näiteks tuori muni (’tooreid mune’).
- Mitmuse tunnuse -de- asemel on kasutusel tunnused -je- või -e-, näiteks verkujega ~ verkuega (’võrkudega’).
- Üks suurimaid erinevusi Juminda ja Pärispea poolsaare rannakeele vahel on asjaolu, et Juminda poolsaarel ei kasutata sõna alguses h-tähte, kuid Pärispea poolsaarel on h häälduses eriti tugevalt kuulda. Pärispea poolsaarel on säilinud ka vokaalharmoonia, kuid Juminda poolsaarel on see säilinud ainult osaliselt.
Rannakiel tänapäeval
Allesjäänud rannakeele kõnelejad räägivad murrakut kirjakeelega segamini, sest nende lapsepõlves ei lubatud koolis murrakut rääkida ega õpetada. Tänapäeval leidub mitmeid võimalusi rannakeelt õppida ja sellega tutvuda. Näiteks 2019. aastal ilmus ,,Kuusalu rannakeele sõnaraamat” (,,Kuussalu rannakiele sanastik”). See sisaldab üle 7000 sõna, mis on kogutud kolmeteistkümnest Pohiranna alal asuvast rannakülast (Turbuneeme, Viinistu, Pärispea, Suurpea, Tapurla, Virve, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Salmistu, Kaberneeme). See teos on avaldatud ka veebisõnastikuna. Raamatust võib leida nii tänapäeval kasutatavaid sõnu kui ka käibelt juba kadunud sõnu. Suuresti on esindatud merenduse ja kalanduse sõnavara, mida on rannakülades laialdaselt kasutatud, näiteks kammilas (’lest’), hieringes (’heeringas’) ja kerdlaine (’korduv suur laine’). Värskeid väljaandeid rannakeele kohta on veelgi, näiteks 2021. aastal ilmus eelkõige lastele mõeldud „Pisukase rantlase aabits“. 2020. aastal asutati MTÜ Rannakeele Keskus, mis muu hulgas arendab Kuusalu rannakeelt ning uurib Põhja-Eesti randlaste keele ja kultuuri ajalugu.
Eesti Rahvusringhäälingu 2019. aasta raadiosaates ,,Keelesaade” kajastati samuti Kuusalu rannakeele teemat ning toodi hulgaliselt näiteid selle laiast ja huvitavast sõnavarast, näiteks mainiti sõnu sääline (’heade elukommetega, kvaliteetne’), legutama (’salakaupa merre uputama’) ning nenästämä (’solvuma’). Saates olid külas eesti filoloog Ene Velström, kes on pärit Juminda poolsaarelt Virve külast, ja muusikaõpetaja Heli Kendra, kelle juured on samuti Juminda poolsaarel Leesi ja Virve külas. Nad mõlemad annavad kord kuus Juminda poolsaarel keeletunde, et kõigil soovijatel oleks võimalus alustada murraku õppimist algtasemelt või täiendada lapsepõlves omandatud rannakeele oskusi. Samuti on nad käinud läbi kõik Kuusalu valla koolid, et äratada sealsetes lasteski huvi rannakeele vastu. Palju huvilisi käib Juminda poolsaarel keele ja kultuuriga tutvumas ka mujalt Eestist. Antakse välja rannakeelset kalendrit ja korraldatakse rannakeele päevi.
Nagu näha, elab rannakiel tänapäeval edasi ning rannarahva keele ja kultuuri säilitamise ja arendamise eest kantakse hoolt. Seda omapärast murrakut hoitakse siiani au sees. Huvilistel on võimalik saada rannakeele kohta lisainfot MTÜ Rannakeele Keskuse kodulehelt.
Kasutatud allikad
Eesti Keele Instituut (s.a.). Kuusalu rannakeele sõnaraamat. Võrgus: http://www.eki.ee/dict/kuusalu/ (19.07.2023).
ERR (2019, 26. mai). Kuusalu rannakeel: Keelesaade [raadiosaade]. Võrgus: https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/keelesaade-kuusalu-rannakeel (19.07.2023).
Kaskmann, M., MTÜ Rannakeele Keskus (2021). Pohiranna kultuuriruum. Võrgus: https://rannakiel.ee/pohiranna-kultuuriruum/ (19.07.2023).
Kaskmann, M., MTÜ Rannakeele Keskus (2021). Rannakiele Keskus. Võrgus: https://rannakiel.ee/rannakiele-keskus/(20.07.2023).
Kendra, H., Norvik, P. (2019). Kuusalu rannakeele sõnaraamat. Tallinn: Emakeele Sihtasutus.
Norvik, P. (2020). Mida sisaldab „Kuusalu rannakeele sõnaraamat“? – Oma Keel, nr 1. Võrgus: https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2020_1/OK-1-2020_17.pdf (19.07.2023).
