Aga eestlus on kauneim and …

Kirsti luuletus

Aga eestlus on kauneim and,
ja keel kui hõbedane loor
me vahelt jookseb läbi.
Kui olla kindel ja panna maha kand,
me kõrgeim puudutus on tuumast tulev vägi.

Kui veidi kohendada tuld
ja elavdada hingehõõgvel süsi,
tummiseim osa meist on kese, kuld,
mis aegadega otsatuna püsib.

Ümber keskme liigub ring,
kõik muu jääb lahjem, väljapoole püha piiri.
Nii endastmõista kui vee peal ujuv lind,
nii loomulikult tõega teadja kõige sügavamas viibib.

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.