Eestimaa tuulesosinad

Ma väsisin armastamast tuult
näost üle kes virvendas õrnalt.
Igatsesin üht suudlust ta suult
kuid sain ehk vaid sosinaid kõrva.

Mis soov on sul, eestimaa tuul?
Võrgutada mu usaldav hing?
Tormis kummardab sind iga puu
kätel kanda või murda võid mind.

Tead, kulla tuuleõhk kelmikas
kes narrida otsustas mind –
su sosinad südamest kustutan,
kadus soov taga ajada sind!

Otsustasin – nüüd ise ma tuul!
Eks püüa kinni, kui saad!
Emban õrnalt nii päikest kui kuud
ning kätte mind iial ei saa!

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: