Jäädes ustavaks

Mu sünnilinnaks on Kunda,
kus tehas, mis aastaid undas.
Kui saastas see ümbrust ja linna,
siis mõtlesin, jääda või minna?

Ei hüljanud, vaid ikka jäin,
üha mõeldes, küll hiljem näib.
Too osutus uitavaks mõtteks,
elukorraldus oli siis tõkkeks.

Läksid aastad, linn üha muutus,
kõik teisiti nüüd siin sootuks.
Ei saasta ümbrust too tehas,
ei ela me tolmus, ei lehas.

Talviti lumi on valge kui kriit,
enam ei ihalda minna ma siit,
sest maja taga ka haljendav mets,
kus elavad rebane, põder ja kits …

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: