Kikas

Kikas kõrgel õrre peal,
Kõlab sealt ta lauluhääl:
„Kikerii! Kikerikii!“
Kireb kikas nii.
„Ärgake, kanapere!“
Kanad õrrel torisevad:
„Mis sa kisad, kukekene!
Magus on me unekene.“
Kukeke ei jäta kiremist,
vaja on äratada peremeest.
Voodist tõuseb ka perenaine,
et ei hilineks hommikueine.
Kukk on tähtis mees,
ta on talus äratuskella eest.

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: