Kui arvaksin, et olen ma …

Kui arvaksin, et olen ma,
draamafilmis näitleja
Siis kadakateseina taga,
ma pehmel samblavaibal magaks
Kus merelained unne viiksid,
kõik ette kannaks tuuleviisid
Ja ilmas poleks ühtki muret,
ei vajaks keegi salaluuret
Kui ometi ma oleks filmis,
kannaks kalapaat mind tuulesilmi
Mööda kiviklibuvaibast randa,
ei saaks mul mitte kuskil anda
Mitte euro, dollar, kaart,
sellist armastust ja sellist saart

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: