Kuremäe klooster
Üks hinge toitev paik, siin Ida-Virumaal
soe kingitus nii ülev, me väiksel Maarjamaal
on juba kaua-kaua, me rõõmuks püsinud
Taevaisalt kaitset, ja väge küsinud
on taevas õnnistust, ta peale jaganud
õitsemist ja kestvust, talle taganud
ju kauges lapsepõlves, ma siinset imet näinud
mu viimsest külaskäigust, hulk aastaid mööda läinud
taas kaunis nunnaklooster, end kaema kutsus mind
see külastus on väärtus, mil puudub maine hind
siin tasased on hääled, ja pilkudes on rahu
ei labasust, ei kõrkust, siia maile mahu
mis imet silma puutus, siin kenal Kuremäel
ses kloostris unikaalses, mis püha vaimu väes
omas rütmis räägib, pühakirja lugu
mis Eestis kõnetanud, mitut põlve sugu
pühad vagad seinad, pilte kannavad
mis usku, lootust, armu, juurde annavad
ja kutsub kirik teelist, jätma maiseid retki
et enda vaimutoas, võiks leida hardushetki
need armsad lillepeenrad, köitvaid lõhnu täis
seavad selle ilma, püha rahu täis
puuriidad kõrged, sirged, on laotud peenel moel
kõik töö ja tegu laabub, hea inglikoori toel
külm pühitsetud vesi, viib väsimuse liikmeist
heal Taevaisal rõõm vaid, õndsa kloostri liikmeist
kes pühaduse kaitsel, harimas on aeda
paikset vaimuvalgust, mida õnn on kaeda
ja nagu pühad pildid, ikoonid, vaatavad
esteetiliselt, vaikselt, usku jaatavad
nõnda vaadaku, me Issand kõigi peale
täis halastust, ja tehku, kõik uksed lahti heale
Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:
Foto: Wikimedia Commons
