Kynnipääväl

Kui memmega kumartime –
sääl Tarvastun Mustlapääl,
tegeme patuse palvet
et syame är’ andse taivale.

Miski sest aaras mo ylles
es pull, ekä nallak syrr –
eng kotka tiibadel lennas
ja põuen oidmine myrr.

Mia muutusi endäl ku
Issanda mulgix yrjatu
pyhast peelepuust vällä
taadi lugudest yljatu.

Too kynnipääva allikilkäyk
oll’ sõnnolsellätamato, et
leidsi aarte peidet.
Yic teemantiläik ja
põrmo ma eidet!

Rõõmse kurva aasta
põllet kurjust viil,
ja neväst riismitist
juvva purju, sest
uvvest häädustiist!

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: