Leo ei pea teadma ehk Kallis oled

Vaikin, istun, suitsetan, Leo laulab.
Midagi ei tunne.
Mandariin veeres põrandale,
kummardada ka ei viitsi,
Leo ikka laulab.
Topin uue piibutäie …
Ei taha enam! Leo laulab.
Lasen pea kuklasse vajuda …
hingan sügavalt sisse…. Leo ikka laulab!
Hästi laulab!
Panen Leo kinni ja laulan ise:
„Su silmist näen ma igal öösel und …“
Nii ilusti Leo ei laula!

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: