Luuletus Stroomist
Meile istutati puid
nii palju kui on luulekuid
meie suud täis on jäätist
suvi meile jääb vist
Hüppab jänku siia sinna
teab küll millise puu alla minna
karumõmm see ütleb talle
ta on tulnud randa püüdma talve
Mõmmikut on haarand luulelumm
tuiskab ringi pumm-pumm-pumm
käppa kasetohul proovib
randa uusi suvitajaid loovib
Nad ei karda meie karu
karul suured toiduvarud
jänku talle jäätist ostab
ise rannaliivale nüüd potsab
Karu jänku tuntud paar
kes ka suvest Stroomis osa saab
laksub randa õrna lainet
siin on tunda mere painet
Jänku koorib riidest lahti
karu on ka saanud mahti
nuhutada rannaliiva
loomad ripsutavad tiiba
Rollimängud on meil ehtsad
karu jänest ringi keksab
tervisrajal jalutavad
linnutorni vallutavad
Nõnda elame me Stroomis
karu sellest kirjutada proovis
Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht:
