Mu kallis

Mu kallis, Sa vaatad mind eemalt, vastu päikest, silmad pilus.
Äkitsi jäine tuuleiil mu juukseid lustakalt sasis ja silus.
Mu kallis, ilm on ilus! Siiski, sall käes, jooksed mind päästma.
Sa oled nii hooliv ja hea. Oh, õpi ka end natuke säästma!

Mu kallis, ära minu pärast muretse nii palju.
Tean, julgeolek tähtis, kuid ma tugev kui kalju.
Ma tulen toime, saan hakkama. Tean, mis teen,
ka siis, kui mure puhul toeks vaid vana toolileen.

Tean, minu pärast ei oleks Sul raske sangarlik surm.
Mu kallis, alati jääb alles meie suure armastuse hurm.
Kuid palun kuula oma treenitud mõistuse häält
ja võta vastu õigeid otsuseid elukogemuste päält.

Sul tähtis on tark areng, õhtuti tõsiselt muudkui loed,
sellega tasa-tasakesi mu südamesoppi poed.
Sa julgelt ja sihikindlalt teed kõik oma rahva heaks,
unetundide arvelt ja rohkemgi kui tegelikult peaks.

Suurt paberihunnikut aina edasi-tagasi lappad,
aga minu unelmais Sa hobusel rannas kappad.
Mu kallis! Sinuga kõik on võimalik, lenda või kuule.
Ei, jääme ikka siia. Surun argsi huuled Su suule.

Uinudes tunnen enese ümber Su kindlaid käsi.
Mu kallis, ei eal mind vapralt hoidmast sa väsi.
Ära karda, ei miskit minuga halba juhtuda saa
ja tea, Sind alati armastan, mu ainuke isamaa.

PS! Luuletuses kasutas autor valimisloosungite sõnu.

Isamaa – „On vaid üks isamaa!“
Parempoolsed – „Mõistuse hääl!“
Eesti 200 – „Meiega on võimalik!“
Sotsiaaldemokraadid – „Toimetulek on julgeolek!“
Keskerakond – „Julgelt inimeste heaks!“
Reformierakond – „Kindlates kätes Eesti!“
EKRE – „Päästame Eesti!“
Eestimaa Rohelised – „Tark areng!“

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: