Nädalavahetus

Tulen koju, puhkan veidi,
kapist võtan uue kleidi.
Vaatan aknast, kas sa näe –
vaikselt lõppemas on päev.

Õues palju inimesi,
sagivad nad mitmekesi.
Kiirustavad maale, linna.
Koju tahavad kõik minna.

Minagi end maale sean,
kus on rahulik ja hea.
Praamiga vaid üle mere,
siis veel sõita natukene.

Kuni paistab veski suur,
vasakul on kuusepuu.
Hoov on sugulasi täis
keda polnud ammu näind.

Palju kallistusi saan,
kohalikku klatši ka.
Naeru, nalja hoov on täis,
pidu terve õhtu käib.

Ärkan lõunast, tuju hea,
puhanud ja värske pea.
Pannukaid söön moosiga,
maal on käia päris hea.

Pühapäev on juba käes.
Aknast majakat ma näen.
Teen veel õues mõne tiiru
ja siis Tallinnasse liigun.

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: