Pärast vihma

Ööõhk hommikusse hajub,
järgi jäänud suvesadu,
pargipuud täis linnulaulu
ja ühe olnud valu aimu

päevast kunagi ammu,
kui sügis veel lehtedes sammus,
ja kandis endas juba
muutuse külma kuma,

mis imbub eludesse
kui vesi tossudesse
ja kuude ning aastate pärast
on jalad ikka märjad.

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: