Siidrätist sõlmik

Triiksärgi alla,
ümber oma kaela,
seon sinu ununenud siidrätiku.
Mu sõbrad, tuttavad
sind minuga nii näevad
ja kiidavad uutlaadset sõlmikut.

Ma iga hommik
uuest sõlmin räti.
Ei unusta,
ei eal su puudutust,
ja usun aega,
mil su karged sõnad
mu juures tagasi
täis kerget armastust.

Veehelk su silmis
ajal, mil sa läksid,
mu meeli toidab
salamõttega,
et valu paraneb,
aeg mõlemaid loob targaks
ja loodus koos meid näeb
veel teineteisega.

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: