Sõnum põuetaskul

Sa õmblesid end
minu põuetasku,
sa tikkisid
mu pintsakule read
ja kadusid,
öö päevaks oli tahtnud,
sa sõnadeta
soovisid mul head.

See niidiridadena
kirjutatud sõnum
kui seiklus
soojendas mu mõtteid rännakul.
Neid naeratades
vahel puudutasin,
kui meenusid ööl unetul.

Aeg pintsakusse
jätnud mitu jälge.
Aeg lubanud ka uusi pintsakuid.
Kuid õmblusread,
mis sinust põuetaskul,
on meenutamas hetki sõnatuid.

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: