Suveöö laul

Andesta mulle – ma Sind unes näen
– kohtume hommikul maasikamäel
Metsalill õitseb ja lõhnab ju ka
Luba Sul lilledest pärja teen ma
Kirju on päevane liblikalend
Õhtuses jõekäärus jahutan end
Samblasel kangal on suveöö vine
Emba mu kirge ja siis alles mine
Vaata mu silmi ehk siis mäletad mind
Ses suveöö laulus ma meenutan Sind

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: