Tuulisel Peipsi rannal

Mind oota kannatlikult palun
mind kanna ja
mind kannata
mind ära hülga –
talu
ükskõik mis hinnaga
ükskõik mis hinnata

Mind palun kanna vaikselt
ei – mind ära väldi
siis ka kui raevud koondan
su antud annid väikseks
väikseks palliks voldin
siis ka kui talumatud tunded rusikateks moondan

Sa tead mu ähvardus
teeb haiget mulle rohkem
sa tead ma olen enda vastu olles sulle jõhker
sa tead ma tean
sind minu raev ei puutu
sa lihtsalt ole
mu kombel ära tormiliseks muutu

Sind palun
ole minuga mu tormis
me teame möödub valu
ja me teame
nii vaevu trääsa asemel kui embus pehmeis sõrmis
siis pole
enam olla sa ei saa
siis oled minu vastu
mina sinu
siis mina jään
sa lähed – vabakslastu

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: