Üks küla lääne-eestis

on üks küla lääne-eestis
kus ma pole juba aastaid käinud
ometi pöörduksin sinna iga kell tagasi
mäletan kõike nii selgelt
puuriitasid
kruusateid
metsatukka
kus nii mõndagi looma märgatud sai:
põtru, metskitsi, rebaseid
mäletan neid suuri heinamaid
ning igat värvi lehmi:
punaseid, musti, pruune, kirjusid
mäletan õunapuid
ja jõgesid
kus vesi alati jääkülm oli
kuid mis kunagi ei heidutanud
mäletan seda väikest poodi
ja silda mis viis üle järve
ning haudvaikseid tänavaid
kus ainult linnulaul
või vahel mõne koera haugatus
vaikust lõhestas
jah pole seal juba aastaid käinud
aga mäletan kõike nii selgelt
eks süda ju mäletabki kõige paremini

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: