Tõlkevõistluse „Rabavad read“ (2023) võitis Tabasalu Gümnaasiumi õpilane
Meie hea sõber Rapla Gümnaasium korraldas 2023. aastal rahvusvahelise tõlkijate päeva puhul tõlkevõistluse „Rabavad read“. Ka Toimetaja tõlkebüroo oli nõu ja jõuga abiks. Võistlus toimus 29. septembril Rapla Gümnaasiumis ja osalema olid oodatud riigigümnaasiumite õpilased üle kogu Eesti. Võistlusest võttis osa 44 gümnasisti. Kõikide keelesuundade üldarvestuses pälvis esimese koha ja 300-eurose stipendiumi Freia Mugra Tabasalu Gümnaasiumist (inglise-eesti tõlkesuund, I koht), teine koht läks Joosep Ailistele Pärnu Koidula Gümnaasiumist (saksa-eesti tõlkesuund, I koht) ja kolmas koht Laura-Liis Uussaarele Viimsi Gümnaasiumist (inglise-eesti tõlkesuund, II koht).
Tõlkevõistlusel sai osaleda inglise-eesti, saksa-eesti ja vene-eesti keelesuunal ning osalejatel tuli tõlkida teiste tänapäeva noorte kirjutatud või esitatud tekste elust enesest. Neis tekstides oli nii termineid kui ka kujundlikke väljendeid, nii ametlikku kui ka argisemat stiili, nii lühikesi, ent tabavat sõnastust nõudvaid lihtlauseid kui ka pikki keerukaid põimlauseid. Tõlgitavate tekstide pikkus jäi veidi alla 500 sõna. Tekstid olid parajalt keerukad, nii et võimaldasid välja selgitada parimatest parimad.
Gümnasistid tõlkisid rahvusvaheliselt tuntud noorte kõnesid
Inglise-eesti keelesuunal tuli tõlkida Greta Thunbergi lühendatud kõne (tuntud ka kui „Blaa-blaa-blaa-kõne“), mille ta pidas 28. septembril 2021. aastal Milanos toimunud Youth4Climate’i tippkohtumisel. Kõne alguses tsiteeris Greta irooniliselt tuntud poliitikute avaldusi. Ülejäänud kõnes osutas ta aga keskkonnaalastele valupunktidele ja kutsus kuulajaid üles keskkonnaprobleemide lahendamiseks kiiresti midagi ette võtma. Inglise-eesti tõlkesuunal osales 24 õpilast.
Saksa-eesti suunal tuli noortel tõlkida Hauke Schlesieri lühendatud kõne, mille ta pidas 17. detsembril 2021. aastal Alam-Saksimaal Braunschweigis korraldatud Fridays for Future’i protestil. Hauke tõmbas oma kõnes paralleeli katastroofifilmide ja tänapäeva maailma vahel. Ent tema kõne ei olnud sünge, vaid innustas kuulajaid üleilmse kliimaolukorra halvenemise vastu samme astuma. Saksa-eesti tõlkesuunal osales 11 õpilast.
Vene-eesti suunal tuli gümnasistidel tõlkida Aršak Makičjani lühendatud artikkel, mille ta avaldas 12. veebruaril 2020. aastal. Artiklis selgitas Aršak, kuidas aktivism on tema elu mõjutanud, ning kirjeldas nii selle kitsaskohti Venemaal kui ka kogukonda, kuhu ta aktivistina kuulub. Vene-eesti tõlkesuunal osales 9 õpilast.
Žürii hindas lähteteksti järgimist ja sõnaseadmisoskust
Võistlustöid hindasid kaheksa inglise-eesti, saksa-eesti ja vene-eesti tõlkesuuna toimetajat Toimetaja tõlkebüroost. Parima tõlke autorit tunnustas tõlkebüroo 300-eurose stipendiumiga. Üldarvestuses teise ja kolmanda koha pälvinud said autasuks raamatupoe kinkekaardid. Iga tõlkesuuna esikolmikut tunnustati Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Toimetaja tõlkebüroo väljapandud kingitustega.
Kõige tihedam konkurents valitses mõistagi inglise-eesti keelesuunal. Nagu öeldud, võitis esimese koha Freia Mugra Tabasalu Gümnaasiumist, teise koha sai Laura-Liis Uussaar Viimsi Gümnaasiumist ja kolmanda koha Kertu Reimal Rapla Gümnaasiumist. Lisaks anti inglise-eesti tõlkesuunal välja ka tänukirjad neljale tublile tõlkijale, kes esikolmikusse ei mahtunud. Tänukirjaga tunnustati Airo-Sten Maalmeistrit (Viljandi Gümnaasium), Emma Hanssonit (Valga Gümnaasium), Kristel Liivastet (Rakvere Riigigümnaasium) ja Sofi-Riin Reisnerit (Pärnu Koidula Gümnaasium).
Esikoha pälvinud Freia Mugra tõlge oli hea näide sellest, kuidas tõlkimine on kunst, mis nõuab nii täpsust kui ka keelelist võimekust ja loomingulist lähenemist. Tema töös oli lähteteksti mõte õigesti edasi antud ning keelekasutus oli ladus ja meisterlik. Samuti oli Freia hästi tabanud autorile omast stiili. Inglise-eesti keelesuunal teise koha saanud Laura-Liis Uussaare tõlke puhul väärib esiletõstmist korrektne grammatika, suurepärane keeletunnetus ja oskuslik sõnakasutus. Igast lausest kumas läbi, et ta ei püüa mitte lihtsalt sõnu tõlkida, vaid eelkõige mõtet sidusa tekstina edasi anda. Võrreldes esimese koha saanud tööga oli Laura-Liisi tõlge loomingulisem, ent pisut vähem täpne. Kolmanda koha pälvinud Kertu Reimali tõlge oli samuti sidus ja ladus, ent sarnaselt teisele kohale jäänud Laura-Liisiga oli ka tema töö pigem loominguline kui lähtetekstile vankumatult truuks jääv.
Saksa keeles võitis esimese koha (üldarvestuses teise koha) Joosep Ailiste Pärnu Koidula Gümnaasiumist. Teiseks tuli Liis Bachmann Saue Riigigümnaasiumist ja kolmandaks Maria Bianca Kiiler Viljandi Gümnaasiumist. Vene-eesti suunal otsustas žürii sel aastal välja kuulutada ainult esimese koha ja selle pälvis Viimsi Gümnaasiumi õpilane Kadri Reisner.
„Tõlkija peab mõistma nii lähte- kui ka sihtkeele nüansse, et suuta öeldut täpselt ja loomulikult edasi anda. Enamasti see õpilastel ka õnnestus ,“ kommenteeris Toimetaja tõlkebüroo tegevjuht Külli Kittus. „Ma loodan, et kui saame selle võistluse kaudu aidata kas või mõne õpilase oma kutsumusele sammukese lähemale, siis on see ettevõtmine juba õnnestunud. Tõlkija töö ei ole sugugi lihtne, kuid see avardab silmaringi ja pakub küllaga intellektuaalseid arenguvõimalusi.“
Tõlkevõistluse „Rabavad read“ algatas ja viis läbi Rapla Gümnaasium. Toimetaja tõlkebüroo panustas võistlusse tõlkeülesannete valimise, võistlustööde hindamise ja auhindadega.
Võistluse lisainfo: tõlkevõistlus „Rabavad read“ (2023)
