Veebilehe tiitel ja metakirjeldus – mis need on?

Kodulehe tiitel on see sinist värvi link, mida te otsingutulemustes esimesena näete. Neid linke kohtab peamiselt kolmes kohas: brauseris, otsingusüsteemides ja kuvatuna sotsiaalmeediakanalites.

Tiitli mõte on põhimõtteliselt sama mis igal muul pealkirjalgi: see peab andma lühidalt ja selgelt infot veebilehe sisu kohta ning meelitama inimest linki avama.

Et tiitel annaks kokkuvõtlikult ja täpseltedasi veebilehe sisu, peab ta sisaldama märksõnu või fraase selle kohta, millele konkreetne leht keskendub ja mida kajastab.

Näide: kui sisestan Google’i otsingusse lause „Kuidas valida tõlkebürood“, saan järgmise vastuse:

• Veebilehe tiitel peab olema lühike. Lohisev pealkiri pole enamasti kunagi hea, aga veebisaidi tiitli sõnastamisel tuleb olla kohe eriti täpne ja lakooniline.
• Pealkirja pikkus on tavaliselt koos tühikute ja kirjavahemärkidega 50–70 tähemärki. Kõige parem oleks, kui see ei ületaks 65 tähemärki. Siis mahub tiitel ära 512 piksli sisse. Tasub jälgida, millist pikkust Google pealkirja puhul konkreetsel ajahetkel eelistab. Otsingusüsteemil on kombeks neid tingimusi muuta.

• Hea tiitel koosneb 5–6 sõnast. See sõltub muidugi ka sõnade pikkusest ja tähtedest. I-ja m-täht on ju erineva laiusega.
• Tiitlirea esiotsas on tavaliselt kõige tähtsam märksõna. Kasutajauuringutest on selgunud, et inimesed märkavad tiitlis enim kahte esimest sõna ja järgmisi juba oluliselt vähem.

Näide: <tähtsaim märksõna> – laiendav(ad) märksõna(d) – firma nimi

Tõlketeenus – Tõlkimine, toimetamine, sisuloome – Toimetaja tõlkebüroo

• Kui esindate või müüte mõnda tuntud kaubamärki, siis on tark brändi nimi pealkirjas välja tuua.
• Kui tiitel on liiga pikk, läheb selle tagumine ots kaduma. Pealkirja lõpus kuvatakse kolm mõttepunkti.
• Samas ei ole hea ka väga lühike pealkiri, sest see ei anna edasi kuigi palju infot.

• Tiitlis tasub hoiduda üldnimetustest,nagu „teenused“ ja „tööd“, või siis fraasist „mida me pakume“. Nende mõistete taga võib peituda tuhandeid erinevaid tegevusi. Inimene otsib täpset infot.
• Märksõnade kasutamisega ei tohi liiale minna. Kui korrata sama terminit üle kahe korra, vähendab see otsingumootorite silmis lehe väärtust ja Google võib pealkirja lihtsalt ümber sõnastada. Mõistlik on tarvitada võtmesõna ühe korra. Kui sõnale sünonüümi pole, siis võib seda ka kaks korda kasutada, aga see on maksimum.
• Igal alamlehel peab olema oma pealkiri. See tähendab, et ühe kodulehe alamlehtede tiitlid – isegi kui lehed on sisult sarnased – ei tohi üksteist kopeerida.

• Hoiduge tiitlis kasutamast läbivat suurt algustähte. Juhinduge eesti keele reeglitest ja kirjutage suure algustähega esimene sõna ning ettevõtte või kaubamärgi nimi. Muud sõnad kirjutage väikese esitähega.
• Mida vähem kirjavahemärke, seda parem. Hüüu- ja küsimärgid, mõttepunktid ja muud kirjavahemärgid võib Google lugeda lause lõpuks. Kui neid keset pealkirja kasutada, on oht, et tiitli tagumist poolt otsimootoris ei kuvata.
• Kui pealkiri ei vasta otsingusüsteemide hinnangul lehe sisule, genereerib süsteem tiitlid ise. See ei pruugi olla halb, aga kui nii juhtub, ei ole teil mingit kontrolli päringutele ilmuvate vastuste üle.

Metakirjeldus on lühike tekstilõik, mida näete sinises kirjas tiitli all.

Metakirjeldus laiendab pealkirja ehk annab paari lausega ülevaate veebilehe sisust. Otsingumootorile ei ole metakirjelduse sisu nii tähtis kui tiitel, kuid päringu tegijale on  – terve hulga sarnaste pealkirjadega päringutulemuste puhul otsustab inimene just metakirjelduse põhjal, milline leht avada.

Mida rohkem klikke kirjeldus kogub, seda enam veendub Google, et tegemist on nende märksõnade otsingus olulise lehega.

• Kirjeldus algab veebilehe olulisima märksõna või fraasiga. Esikohal peab olema sõna või sõnapaar, mille infootsija päringuna sisestab. Päringusse kirjutatud märksõna või fraas kuvatakse metakirjelduses paksus kirjas.
• Kirjeldus on 130 kuni 320 tähemärki. Kuna Google aeg-ajalt muudab kuvatava kirjelduse pikkust, on kõige kindlam, kui teksti pikkus jääb vahemikku 150 kuni 156 tähemärki. Kui kirjeldus on pikem, läheb osa tekstist kaduma ja selle asemel kuvatakse kolm mõttepunkti.

• Liiga napp kirjeldus ei ole aga kuigi informatiivne.
• Metakirjeldus võiks sisaldada üleskutset. Üleskutse asub tavaliselt kirjelduse lõpus, aga vahel ka teksti keskel. See võib sisaldada järgmisi fraase: „klõpsa siia“, „loe lähemalt“, „tule tutvu“, „kiirematele paremad hinnad“, „ole esimeste seas“ jne.
• Kirjeldus võib olla ka intrigeerivalt sõnastatud. Igal juhul peab see mõjuma nii, et inimesel tekiks huvi edasi veebilehele liikuda.

• Metakirjeldus peab veebilehe sisu kajastama võimalikult täpselt.Kui inimene liigub päringu järel teie kodulehele, ent lahkub sealt kiiresti, on see Google’ile piisav põhjus lükata leht otsingutulemustes tahapoole. Seega – infootsijat ei tasu eksitada.
• Tiitlis toodud infot ei peaks metakirjelduses sõna-sõnalt üle kordama. Kui need kaks – pealkiri ja metakirjeldus – teineteist ei dubleeri, annab see võimaluse pakkuda päringu tegijale sisukamat ja põhjalikumat veebilehe tutvustust.
• Aeg-ajalt oleks mõistlik nii tiitlid kui ka metakirjeldused üle vaadata ja neid vajaduse korral värskendada.

Ideaalis peaks kodulehe igal alamlehel olema unikaalne tiitel ja metakirjeldus. E-poodide ja sadade või tuhandete lehtedega e-keskkondade puhul ei jõua keegi käsitsi igale lehele oma tiitlit ja metakirjeldust kirjutada.

Sellisel juhul on mõistlik teha pealkiri ja metakirjeldus kõige olulisematele lehtedele, näiteks kodulehe esilehele ja populaarsematele lehekülgedele. Ülejäänud lehtede jaoks saab luua malli, mille alusel loob sisuhaldustarkvara automaatselt metakirjeldused.