Tõlke kohandamine saksakeelsetele turgudele
Inglise keele tõlketeenust tellitakse sageli konkreetses kohalikus keelevariandis, näiteks Briti, Ameerika, Austraalia, India või Lõuna-Aafrika inglise keeles. Põhjus on selles, et kõigis neis piirkondades räägitakse inglise keelt mõnevõrra erinevalt. Selliseid erinevusi on aga ka teistes keeltes, näiteks hispaania, portugali ja saksa keeles. Siinses artiklis vaatleme lähemalt saksa keelt.
Saksa keel
Saksa keel seostub eelkõige Saksamaaga, kuid selle keele kõnelejaid on palju ka teistes riikides. See on riigikeel näiteks Austrias ja Liechtensteinis. Šveitsis on saksa keel üks neljast ametlikust keelest ja suur osa elanikkonnast kõneleb seda emakeelena. Mitmes riigis on saksa keelt kõnelevaid vähemusi ning see on ametlikult tunnustatud piirkondliku keele või vähemalt vähemuskeelena. Selliste riikide hulka kuuluvad näiteks Itaalia, Belgia, Luksemburg, Ungari, Poola, Tšehhi ja Kasahstan.
Hinnanguliselt räägib saksa keelt emakeelena üle 100 miljoni inimese ja nad elavad enam kui 40 riigis üle maailma. Kuna saksa keele kõnelejaid on niivõrd palju ja neid elab paljudes riikides, on sel keelel mitmeid variante, millele tuleks tõlkimisel tähelepanu pöörata.
Saksa keelde tõlkimisel ei ole just eriti tavaline, et tekst kohandataks kohaliku keelevariandi järgi. Pigem on levinud teatav standardkeel, mis põhineb Saksamaal kõneldaval ülemsaksa keelel. Kuid ametlik kirjakeel on riigiti erinev ja tegelikult on ka keelestandardeid rohkem kui üks.
Seega, kui tõlgitava teksti sihtrühm asub Šveitsis, Liechtensteinis või Austrias, tasub tõlkimisel arvesse võtta vastavas riigis kõneldavat keelevarianti. Anname allpool mõne näpunäite, kuidas Šveitsi, Liechtensteini ja Austria turule saksakeelseid tõlkeid kohandada.
Šveits
Alustame Šveitsist. On üks väga lihtne viis muuta tekst šveitsipäraseks: väldi ß-tähte, sest seda pole sealses kirjakeeles pärast 2006. aasta keelereformi enam kasutatud. ß-tähe asemel tuleb kirjutada lihtsalt „ss“, näiteks „Liebe Grüße“ (’heade soovidega, tervitades’) asemel „Liebe Grüsse“.
Šveitsis kõneldava saksa keele puhul ilmnevad seosed prantsuse keelega, eriti saksastatud sõnade puhul. Näiteks kirjutatakse Saksamaal „Menü“, Šveitsis aga „Menu“. Seega tasub prantsuse keelest pärit sõnu kirjutades sellele eripärale tähelepanu pöörata.
On olemas ka rühm sõnu, mida nimetatakse helvetismideks ja mida šveitslased kasutavad saksa keele sõnade asemel. Termin „helvetism“ tuleneb ladinakeelsest sõnast „helvetii“ (’helveetslased’), mis tähistas keldi hõimu, kes asustas Rooma riigi ajal praegust Šveitsi ala. Seega võib öelda, et helvetismid on algupärased šveitsi sõnad.
Mõni helvetismi näide:
- Velo – jalgratas (Saksamaal „Fahrrad“)
- Ferien – puhkus (Saksamaal „Urlaub“, mitte segi ajada Saksamaal kasutatava sõnaga „Ferien“, mis tähendab koolivaheaega)
- Büezen – käsitöölised (Saksamaal „Handwerker“)
- Finken – sussid (Saksamaal „Pantoffeln“)
Kuna selliseid sõnu on rohkesti, tasub Šveitsi turule mõeldud tõlge lasta üle vaadata Šveitsi saksa keelt emakeelena kõnelejal või lingvistil, kes on piirkondlike iseärasustega kursis. Põhjaliku ülevaate šveitslastele eripärastest sõnadest leiad siit.
Šveitsi kirjakeele eripärad ilmnevad ka kirjavahemärkide puhul. Jutumärgid erinevad standardsest saksapärasest kirjapildist, kuna šveitslased, nagu ka prantslased, kasutavad noolekujulisi jutumärke («»).
Saksamaal kasutatakse arvudes tuhandeliste eraldamiseks punkti või tühikut (näiteks 1.500), Šveitsis aga ülakoma (1’500). Kellaaja märkimisel kasutatakse Šveitsis punkti (14.21), Saksamaal aga koolonit (14:21).
Eripära on seegi, et Šveitsis kirjutatakse valuuta lühend alati summa ette, aga Saksamaal summa järele. Juhul, kui tegemist on täisarvulise summaga, märgitakse arvu järele Šveitsis punkt ja mõttekriips (CHF 254.–), Saksamaal aga koma ja mõttekriips (254,– CHF).
Kui veendud, et tõlkes on need reeglid täidetud, ja konsulteerid vajaduse korral ka šveitslasest keeletoimetajaga, jätab tõlge Šveitsi klientidele väga hea mulje.
Liechtenstein
Liechtensteinis räägitakse alemanni murdeid, ning kuigi riik ja selle elanikkond on üsna väikesed, on murdeid palju. Põhiseaduse kohaselt on riigikeel aga saksa keel, kusjuures ametlik kirjakeel põhineb Šveitsi saksa kirjakeele reeglitel. Nii näiteks teenid ka liechtensteinlaste silmis plusspunkte, kui loobud tekstis ß-tähest. Seega, kui soovid kohandada tõlke Liechtensteini turu jaoks, järgi eelmises jaotises esitatud näpunäiteid, sest Šveitsi ja Liechtensteini turg on sarnased.
Austria
Erinevalt Šveitsist ja Liechtensteinist kasutatakse Austrias endiselt ß-tähte. Ka sealsed kirjavahemärkide reeglid ei erine Saksamaal kehtivatest.
Küll aga leidub erinevusi sõnavaras. Kuigi paljud erinevused sõltuvad dialektist, on ka kirjakeeles mõned iseloomulikud sõnad, mida teades saad tõlke Austria turu jaoks kohandada.
Mõni näide Austria kirjakeele sõnadest:
- Jänner – jaanuar (Saksamaal „Januar“)
- Paradeiser – tomat (Saksamaal „Tomate“)
- Karfiol – lillkapsas (Saksamaal „Blumenkohl“)
- Sessel – tool (Saksamaal „Stuhl“);
- heuer – sellel aastal
Lisaks on kasutusel eripärased ametlikud väljendid:
- jdm. in Evidenz halten – kedagi asjadega kursis hoidma
- im Krankenstand sein – haiguse tõttu töölt puuduma
- jdm. im Wort bleiben – sõna pidama, kokkuleppest kinni pidama
Austria geograafilise asukoha tõttu on sealsesse saksa keelde üle võetud palju sõnu Šveitsi saksa keelest, samuti saksastatud sõnu sloveeni, ungari, slovaki ja tšehhi keelest. Kui soovid tõlget Austria turu jaoks kohandada, peaksid kasutama austerlasest keeletoimetaja abi. Nii saad olla kindel, et tekstis on järgitud kirjakeele standardeid ja välditud murdekeelt.
Olgu siiski öeldud, et austerlastel, šveitslastel ega liechtensteinlastel pole Saksamaa turu jaoks kohandatud tekstist arusaamisega mingeid probleeme. Küll aga on sakslastel mõnikord raske aru saada Šveitsi turu jaoks kohandatud tekstist. Seega on teksti mõtet väiksemale turule kohandada eelkõige siis, kui tekst ongi mõeldud ainult sellele turule. Muudel juhtudel jõuad suurema sihtrühmani tekstiga, mis põhineb Saksamaal kasutataval kirjakeelel.
