Ma armastan, kuidas

Ma armastan

kuidas loodus mängib minuga

oma mänge

salamisi ootan juba järgmist järge

ma ei torma, vaid ootan

las tuul kannab hetki veel endas

Meie aastaajad ilmestavad loodust

ning sütitavad lootust

kevaditi õunapuud täitunud on

lopsakate hästilõhnavate õitega

suviti aga lendavad

üle aasa liblikad

teadmata veel, et see suvi

jääb neile viimaseks

sügiseti ikka puud on

kollased või punased

ning lõpuks tänavad kaetud on tiheda ja paksu lehevaibaga

talviti justkui maailm

korraks peatub

akendel on jäälilled

üks puudutus vaid ja…

Ma olen maine

aga samas ka merelähedane laine

kord viibin mandril, siis saarel

vastavalt sellele, mis plaanid on elul

Mandril on kõik roheline ja lilleline

koidupuna hommikuti

kastepiiski rohulibledel paitab

karikakraid korjan

ning pärgi neist punun

vaatan

kas keegi armastab mind või mitte

ka mina oskan loodusega mängida

Saar ümbritsetud on sinava merega

kus päike alati eredalt

vastu peegeldab

nii nagu silmis löökski tuld

aga see helk neist ei kao

kuniks ehapuna paitanud pole

veel kõrkjaid

ja luikede piimvalgeid sulgi

Kui tahan minna, kaduda

ja mitte enne õhtut tagasi tulla

siis pagen metsa

kus puud on kõrged ja rohelised

marjad värvilised ning lopsakad

ning kus ainult

lindude valjuhäälne leelotamine

vaikust maadligi surub

Ometi kaks erinevat kohta

kuid siiski on neil palju ühist

aga küll juba emake loodus ise

on kõik paika seadnud nii