Copywriter ja tehisintellekt – konkurendid või koostööpartnerid?
Copywriter’id, tõmmake koomale, koodikirjutajad võtavad teilt töö ära!
Täpsustan, et copywriter’eid ähvardab töötuks jätta siiski tehisintellekt, mitte programmeerijad, kes on tehisintellekti loonud. Avalause oli lihtsalt tore sõnamäng.
Kas ka tehisintellekt suudab kalambuuritseda?
Mine sa tea.
Mõnda reklaamteksti või sisukirjeldust lugedes tekib teinekord tunne, nagu poleks seda loonud inimene, vaid hoopiski robot.
Mida ma sellega silmas pean, kui ütlen „nagu oleks selle loonud robot“?
Arvuti genereeritud sõnum ei pruugi inimese loomingust kehvem olla. Eeldus, et inimene teeb loomingulisi töid masinast paremini, on ajale jalgu jäänud. Ent kas tehisintellekt suudab inimese tekstiloome vallas asendada?
Generatiivse tehisintellekti tööriistadest on saanud turundajate, toimetajate ja tekstikirjutajate igapäevatöö osa. Need aitavad ideid koguda, teksti kavandada, alternatiive katsetada, kokkuvõtteid koostada ja tõlkida. Kuid millised ülesanded võib südamerahuga AI-le usaldada ning millised otsused peab tegema lihast ja luust copywriter?
Robot on oi kui kiire
Kas masin saab kohe turundusagentuuri loovjuhiks ja reklaamikampaaniate ideoloogiks, on tehisintellekti tänaste võimete juures veel küsitav.
Intellektuaalist robotile võib aga usaldada muid ülesandeid: panna ta infot koguma, kliente küsitlema, andmeid analüüsima, alternatiivseid sõnastusi pakkuma ning kokkuvõtteid ja ettekandeid koostama. Ehk masinale saab delegeerida need igavavõitu ja ajamahukad tööd, mida inimene hea meelega ei teeks.
Mida tähendab tehisintellekti värbamine copywriter’itele? Kas masin suudab pakkuda paremat sisu? „Parem“ või „halvem“ on suhteline mõiste. Oletamise ja hinnangute andmise asemel saab copywriter kasu lõigata sellest, mida robotid teha oskavad. Tehisintellekt võib näiteks aidata intervjuud transkribeerida, vastuseid kategoriseerida ja kokkuvõtte koostada. Tema töötunde ei loe ja suudab mahuka materjali kiiresti läbi töötada. Inimese ülesanne on anda talle piisav lähteinfo, hinnata väljundit ja otsustada, mida on sobiv avaldada.
AI, kirjuta üks uudis
Tuleb muidugi nentida, et ette antud teksti ümberkirjutamine on oluliselt lihtsam ülesanne kui võime ise teksti genereerida.
Ent ka tehisintellekti loodud sisu ei ole ulme, vaid reaalselt toimiv igapäevapraktika.
Tehisintellekti kasutatakse muu hulgas kindla struktuuriga uudiste ja kokkuvõtete koostamiseks.
Nii uudisteagentuur Associated Press kui ajaleht The Washington Post kasutasid automatiseeritud tekstiloomet juba enne generatiivse tehisintellekti laialdast levikut. Hästi struktureeritud andmetest koostati AI abil näiteks majandus- või spordiuudiseid, mis jättis reporteritele aega analüüsivale ja uurivale ajakirjandusele pühendumiseks.
Uued keelemudelid suudavad koostada veelgi mitmekesisemaid tekste. Ometi ei tea nad, kas esitatud väited on tõesed. Usutavalt sõnastatud tekst võib sisaldada väljamõeldud fakte, viiteid olematutele allikatele või absurdseid seoseid. Seetõttu peab avaldamisele kuuluva teksti faktid ja allikad inimene üle kontrollima.
Tehisintellekt on copywriter’i kolleeg. Ta võib aidata leida alternatiivseid lähtekohti, koostada struktuuri, pakkuda pealkirju, muuta teksti tooni ja luua teksti mustandi. Samas ei saa masin olla teksti ainus autor ega kvaliteedikontroll.
Masin mõtleb, masin trükib
Juba 2018. aastal arutleti selle üle, kas tehisintellekt mõjutab eeskätt rutiinset tööd või ka teadmispõhiseid ameteid. Täna teame, et mõju ulatub mõlemasse: masin aitab dokumente analüüsida, kokkuvõtteid koostada, alternatiivse kaaluda ja teksti kirjutada, ent vajab töö eesmärgi, piirangute ja kvaliteedinõuete sõnastamiseks inimest.
Tehisintellekti kasutatakse nii finantsandmete analüüsimiseks kui ka turundussõnumite leidmiseks. Need on erinevad kasutusalad, kuid ühel juhul aitab süsteem otsuseid langetada ning teisel juhul genereerib ja võrdleb sõnastusvariante.
Olgu, masin vihub käsu peale midagi kirjutada. Aga robot ei suuda ju tunda ja tunnetada nagu inimene ja see peaks ometigi andma meile masina ees eelise? Persado näide tõestab vastupidist.
Persado kasutab andmeid ja keelemudeleid, et luua ning võrrelda turundussõnumite variante. Persado AI aitab ennustada, milline sõnum võib konkreetses kanalis paremini toimida. Tehisintellekti on seega võimalik kasutada turunduskeele analüüsimiseks, sõnumivariantide loomiseks ja tulemuste mõõtmiseks. Seda eelkõige tänu sellele, et süsteem on õppinud keelekasutuse mustreid suure tekstihulga põhjal.
Kaasaegsed generatiivsed mudelid ei piirdu lühikeste reklaamlausetega, vaid suudavad koostada ka pikki artikleid. Pikkus ei ole siiski kvaliteedigarantii – pikem tekst võib olla nämmutav, ebatäpne või sisutühi.
Mis edasi? Kas copywriter’itel tuleb tõepoolest hakata uut tööd otsima?
Tehisintellekt suudab ka eesti keeles ladusalt kirjutada, teksti stiili muuta ja etteantud tooni järgida. Nii ei kaitse tekstikirjutaja ametit enam üksnes keele keerukus. Inimesest tekstikirjutaja suurem väärtus peitub oskuses mõista kliendi äri, sihtrühma, konteksti ja riske, teha hoolikalt kaalutud valikuid ning mis kõige olulisem – oma töö eest vastutada.
Kõlavate tutvustuste ja lennukate reklaamtekstide koostamine on AI-l hästi käpas. Ent kas ka usaldusväärse, eristuva ja eesmärgipärase sisu loomine? Tasakaalustatud tekst sünnib lähteinfo kontrollimisest, läbimõeldud struktuurist, asjakohasest toonist, sobivatest näidetest ja oskusest ebavajalik välja jätta.
Tehisintellekt on copy parem käsi. Kuid copy vastutab.
Millised on tekstikirjutamise automatiseerimise plussid?
- Aja kokkuhoid. Annad aga robotile käsu ja ta toodab loetud sekunditega vähemalt sada reklaamlauset.
- Kiire mustandite genereerimine. Masin aitab kiirelt eri toone ja lähenemisi katsetada.
- Kiire SEO ja AEO analüüs. Ja analüüsi tulemusi arvestav tekst.
- Võimekus arvukalt materjale kiiresti läbi töötada. Ja nendest ülevaade anda.
Millised on tekstikirjutamise automatiseerimise miinused?
- Õigekiri ei ole garanteeritud. Tehisintellekti tekst vajab keelelist ja sisulist toimetamist. Vead võivad tekkida grammatikas, terminites, nimedes, arvudes ja loogikas.
- Faktivead ja väljamõeldised. Esmapilgul ladus tekst võib sisaldada ebatäpseid väiteid või põhineda olematutel allikatel.
- Tunded jäävad tagaplaanile. Tehisintellektil puudub empaatiavõime ja tunnetuslik vaist ning AI-ga genereeritud tekstid on äratuntavad.
- Vähe üllatusi. Tehisintellekt genereerib täpseid kirjeldusi, aga ta ei suuda enamasti tarbijat üllatada. Sageli muudab just üllatusmoment teksti meeldejäävaks.
- Provokatsioon, iroonia, sõnamäng ja vastuolulisus. Tehisintellekti loodud kalambuurid kõlavad kummaliselt.
- AI ei vastuta. AI-ga genereeritud pealtnäha ladus tekst võib sisaldada tõelisi fopaasid, mille kontrollimisele kulub märkimisväärne tööaeg ning mille kontrollimata avaldamisega võivad kaasneda tõsised tagajärjed.
Postituse kirjutamisel kasutatud materjalid:
https://www.mondo.com/marketing-content-automation-software-effective-or-not
https://www.alizila.com/alibaba-debuts-ai-copywriter
https://www.clickz.com/ai-create-content-human/212515
https://www.persado.com/insights/artificial-intelligence
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Abiks tekstikirjutajale: seitse viisi, kuidas saada jutt jooksma
Haigutama ajavad keelendid
