See maa …

Tuksuvas ootuses pakatav pung
sulaojade tulises rutus.
Kõigil sibada, minna on tung
selles lõhnavas kevadejutus

Lõõskavas rambuses sumisev niit
väreleb tuhandeis värvis.
Suveleitsakus pääsu vidiit,
jõgi sillerdab madalas sängis …

Punavad marjad pihlapuul,
metsas tosinaid erksaid värve,
sookurgede viimane kluu
peegeldub kajana järvel.

Metsad tardunud vaikses härmas,
lumevalguse sillerdav lumm.
Külm on kaanetand vetele silla
valges tummuses puhkamas nõmm.

Sellel maal on erinev ilu –
aasta vaheldusrikkuse ulm.
Sel maal on nii õnn kui ka valu,
ülim rõõm ja ike nii julm.

See legendidest lõimitud maa,
kus on pärandina mu juured,
mu esiisade Maarjamaa-
on mul alati südame juures!