Keeletoimetaja meelespea

Kasutage lihtsat ja arusaadavat keelt. Laused võiksid olla lühikesed ja sõnajärjekord korrapärane.

Vältige võõrsõnu, tühje täitesõnu ja kantseliiti ametnike slängi.

Mõelge teksti sihtrühmale. Teksti eesmärk ei peaks olema lugejates aukartust äratada, vaid neid teavitada. Enne, kui kasutate mõnda keerulist terminit (näiteks „lokaliseerimine“), mõelge, kas lugeja sellest ka aru saab. Ja isegi kui lugeja saab sellest tõenäoliselt aru, on vahel hea mõte esimesel korral sellele terminile seletus lisada.

Sama kehtib ka lühendite kohta. Kirjutage need esimene kord kasutades sulgudes välja.

Teksti on kasulik lugeda mitu korda. Ärge üritage korraga kõiki vigu üles leida, kuid kohe, kui leiate mõne vea, siis kontrollige, kas olete seda ka mujal teinud.

Kasutage toimetamisel õigekirjakorrektorit (spellerit). See ei aita vältida küll kõiki vigu, aga paljusid siiski.

Kui toimetate kellegi teise koostatud või tõlgitud teksti, siis olge oma tagasisides konstruktiivne. Hea toimetaja ei ütle kunagi „see on vale“ või „see ei sobi“. Küsige endalt, kas te suudate seda parandust põhjendada, ja soovitage enda versiooni.

Toimetada tuleb just nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Keeletoimetaja eesmärk ei peaks olema kirjutada uut teksti, vaid olemasolevat teksti paremaks muuta.

Kui toimetate Wordis, on hea mõte kasutada muutuste jälituse (Track Changes) funktsiooni.

Kasutage kirjavahemärke reeglite kohaselt. Inimesed teevad kirjavahemärkide kasutamisel palju vigu. Mõned kasutavad sidekriipsu (lühike kriips -) mõttekriipsu (pikk kriips –) asemel või siis ei tea, kuidas kasutada klaviatuuril ülakoma (‘). Jutumärkide asemel kasutatakse sageli kahte ülakoma.

• Eesti keele poolitaja
• Keelenõu
• Eesti keele seletav sõnaraamat
• Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013