Copywriter vs. tehisintellekt – kumb jääb peale?
Kas ka tehisintellekt suudab kalambuuritseda?
Mine sa tea.
Mõnda reklaamteksti või sisukirjeldust lugedes tekib teinekord tunne, nagu poleks seda loonud inimene, vaid hoopiski robot.
Mida ma sellega silmas pean „nagu oleks selle loonud robot“?
Arvuti genereeritud sõnum ei pruugi inimese loomingust kehvem olla. Eeldus, et inimene teeb midagi masinast paremini, on ajale jalgu jäänud.
Kui Apple, Google, Microsoft, Facebook ja mitmed teised suured tehnoloogiaettevõtted arendavad üksteise võidu tehisintellekte, siis on ju selge, et robotist kolleegid saavad meie igapäevasteks kaaslasteks.
Robot on oi kui kiire
Kas masin saab kohe turundusagentuuri loovjuhiks ja reklaamikampaaniate ideoloogiks, on tehisintellekti tänaste võimete juures siiski küsitav.
Intellektuaalist robotile võib aga usaldada esialgu muid ülesandeid: panna ta infot koguma, kliente küsitlema, andmeid analüüsima, koostama kokkuvõtteid ja ettekandeid. Ehk masinale saab delegeerida need igavavõitu ja ajamahukad tööd, mida inimene hea meelega ei teeks.
Tehisintellekt alustab küll karjääri madalaimalt pulgalt, olles esiti nagu õpipoiss, kes täidab usinasti käsku. Kuid ta on töökas ja pühendunud, suuteline panustama ööpäev läbi ning areneb tormilise kiirusega. Mõne aja pärast on võimalik ta selliks edutada.
Mida tähendab tehisintellekti värbamine copywriter’itele? Kas masin suudab pakkuda paremat sisu? „Parem“ või „halvem“ on suhteline mõiste. Oletamise ja hinnangute andmise asemel vaatame fakte ehk seda, mida robotid teha oskavad.
Väljaande Postimees veebiartikleid saab alates selle aasta oktoobrist mitte ainult lugeda, vaid ka kuulata.
Postimees.ee lehel on uudiste peafoto alla paigutatud audiopleier, mille taustal töötav robot suudab kirjaliku teksti eestikeelseks kõneks sünteesida ja selle inimhäälel ette kanda. See põhineb Eesti Keele Instituudi arendatud helisünteesi lahendusel, mille tarkvara Postimees oma keskkonnaga integreeris.
Robotteksti saamiseks lugesid näitlejad sisse teatud hulga ettevalmistatud sõnu ja selle põhjal on sünteesitud teised hääldused ja vormid. Süsteemid on samas ka iseõppivad ja võimelised end tagasiside järgi parandama.
Inimhäälel kõnelevaid roboteid (inglise keeles “chatbot”) kasutatakse maailmas mujalgi. Näiteks teenindusasutustes, kus klient esitab oma tellimuse virtuaalsele teenindajale. Või miks mitte paluda robotil teha telefoni, e-kirja või Skype’i teel intervjuu ning koostada kogutud vastuste põhjal kokkuvõte ja edaspidi juba postitus sotsiaalmeediasse või blogisse?
Tehisintellekt töötunde ei loe, temal on küsitlemiseks rohkem jaksu kui lihast ja luust inimesel ning ta on võimeline küsitlema mitut allikat korraga. Robot teeb ööpäevaga ära nii suure hulga tööd, milleni inimene iialgi ei küüni.
Tehisintellekt, kirjuta üks uudis!
Tuleb muidugi nentida, et ette antud teksti mahavuristamine on oluliselt lihtsam ülesanne, kui olla suuteline ise teksti genereerima.
Ent ka tehisintellekti loodud sisu ei ole ulme, vaid reaalselt toimiv igapäevapraktika.
Praegugi lastakse tehisintellektil toota teatud tüüpi uudiseid.
Nii uudisteagentuur Associated Press kui ajaleht The Washington Post on tunnistanud, et lasevad robotil uudiseid kirjutada. Artiklite tootmise automatiseerimine on andnud reporteritele võimaluse pühenduda väärtuslikumale tegevusele. Näiteks uurivale ajakirjandusele, kus tehisintellekt ei saa inimese eest tööd ära teha.
Eks see ole mingis mõttes paratamatu, et masinad luust ja lihast kahejalgsetelt üha enam tegevusi üle võtavad. Tänavu märtsis avaldatud uuringu järgi usub tervelt 73 protsenti ameeriklasi, et tehisintellekt hävitab rohkem töökohti, kui juurde loob. Samas on kõigest 23 protsenti ameeriklastest oma töö kadumise pärast mures.
Murest halliks ei olegi mõtet end vaevata, sest on ju väga palju ameteid, kus arvuti ei saa inimest asendada.
Kuid tekstikirjutaja töö ei ole üks neist, sest tehisintellekt on juba copywriter’i kolleeg. Robot kontrollib ka käesoleva kirjutise õigekirja (kuigi inimene vaatab tema töö pärast ikkagi üle) ja robot aitas mul postituse jaoks ainest leida.
Järgmine loogiline samm on see, et tehisintellekt kontrollib peale õigekirja ka materjali kallutatust ja meelsust.
Lähitulevikus jõuavad turule lahendused, mis ütlevad pärast teksti analüüsimist, kas see sisaldab teatud sorti eelarvamusi. Seega on niimoodi võimalik luua tekste, mis on objektiivsed ja aitavad inimestel leida tõest informatsiooni. Nõnda võib kallutatuse kontroll tulevikus olla veebiteksti kirjutamisel sama enesestmõistetav, kui seda on praegu õigekirjakontroll.
Masin mõtleb, masin trükib
Paul Pällin kirjutas hiljuti Eesti Ekspressis ilmunud arvamusloos, et kui senistes tehnoloogilistes revolutsioonides kaotasid oma töövähese kutseoskusegatöötajad, siis edaspidi võib minna teisiti.
„Robotjuristid suudavad läbi töötada rohkem kaasusi ning on objektiivsemad. Laenuametnikke on juba mõnda aega asendanud algoritmid. USA riskikapitalifond määras üheks oma investeerimiskomitee liikmeks AI (artifical intelligence– tehisintellekt, ingl) ning selle otsused on seni olnud parema kvaliteediga kui ülejäänud pankurite omad,“ avaldas Pällin.
Pällini viidatud USA riskikapitalifond, Goldman Sachs, on investeerinud kümneid miljoneid dollareid platvormi nimega Persado.
See tehisintellekti juhitud platvorm suudab luua sisu e-kirjade ja veebilehtede jaoks ning teisi turundusmaterjale. Persado seab teksti kokku mällu salvestatud fraaside põhjal. Fraasid jagunevad erinevatesse kategooriatesse.
Olgu, masin vihub käsu peale midagi kirjutada. Aga robot ei suuda ju tunda ja tunnetada nagu inimene ja see peaks ometigi andma meile masina ees eelise?
Persado tehisintellekti juhitud platvorm on võimeline andma edasi ka piiratud hulgal emotsioone, kuna tema mälus on kataloogitud 19 emotsioone tekitavat päästikut. See tähendab, et süsteem lisab enda loodud tekstile emotsioonidele mängiva varjundi. Nagu näiteks väljendid „meil on sulle ägedaid uudiseid“ või „ära jää ilma“, mis peaks lugejas esile kutsuma erutust ja põnevust ning panema ta tundma end erilisena.
Persado analüüsib keelt ja loob klikke koguvaid lahendusi
Persado tarkvara on võimeline veel enamakski. Lühidalt öeldes suudab see brändide turunduskeelt põhjalikult analüüsida ja rehkendada välja kõige enam klikke koguvad lahendused.
Sestap pole ime, et Persado lemmikväljundiks on just veebireklaami kampaaniad. Praegu on Persado loodud sisu maksimumpikkus 600 tähemärki, mis sobibki eelkõige lühemate turundussõnumite edastamiseks. Kuid juba arendatakse tarkvara ka pikemate tekstide loomiseks.
Persado on üks näide tekstikoostaja oskustega tehisintellektist. Võrreldavaid süsteeme on teisigi ja enne, kui küsida jõuate, vastan juba ise: inglise keel ei ole sugugi ainus, mida tehisintellektid kirjutamiseks kasutavad.
Alimama kirjutab 20 000 rida sekundis
Näiteks Hiina e-kaubandushiiglane Alibaba on võtnud digiturunduses kasutusele tehisintellekti Alimama, mis suudab toota 20 000 tekstirida sekundis (sic!). Seda tööriista kasutavad kaupmehed ja turundusspetsialistid keskmiselt miljon korda ööpäevas Alibabale kuuluvatel veebilehtedel.
Mis edasi? Kas copywriter’itel tuleb tõepoolest hakata uut tööd otsima?
Eestis kindlasti mitte nii pea. Meie õnneks on keel keeruline süsteem – ja eesti keel veel eriti – ja tänapäeval ei ole veel mõeldav, et tehisintellekt väljendaks end nii vabalt nagu elav inimene. Et tehisintellekt hakkaks kunagi asendama kirjanikke, ei ole arendajate hinnangul kuigi tõenäoline.
Nende väitel ei võta sisu loov robot ka tekstikirjutajalt leiba ära. Pinnapealsete tutvustuste ja reklaamtekstide kokkupanek ei ole kaugeltki sama, mis pakkuda sügavalt sisukaid tekste, mida rikastavad kaasahaaravad mõttekäigud, huvitavad näited ja seosed ning nauditav sõnamäng.
Seda tehisintellekt ei suuda. Inimene valitseb sõna.
Mis on tekstikirjutamise automatiseerimise plussid ja miinused?
- Aja kokkuhoid. Annad aga robotile käsu ja ta toodab loetud sekunditega vähemalt sada reklaamlauset.
- Eeskujulik õigekiri ja grammatika. Tehisintellekti tekst ei vaja korrektuuri. Ta ei eksi.
- Tunded jäävad tagaplaanile. Tehisintellektil puudub empaatiavõime, psühholoogia ja tunnetuslik vaist.
- Kiire SEO analüüs. Ja tulemustele vastav tegutsemine.
- Vähe üllatusi. Tehisintellekt genereerib täpseid kirjeldusi, aga ta ei suuda tarbijat üllatada. Tihtilugu on aga just ootamatus see, mis ajendab inimest tegutsema.
- Provokatsioon, iroonia, sõnamäng ja vastuolulisus – neid tehisintellekt ei paku.
Robot on alati masin
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Abiks tekstikirjutajale: seitse viisi, kuidas saada jutt jooksma
Haigutama ajavad keelendid
