Emadest Euroopa keeltes
Euroopa võib nii mõndagi üllatada oma keelterikkusega. Kuigi Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt (2024. aasta seisuga), räägitakse Ethnologue’i andmetel Euroopas kui maailmajaos enam kui 300 keelt. Saamaks paremat ülevaadet sellest, missugune on Euroopa keelemaastik ning millised keelesidemed ühendavad eri piirkondi, heidame siinses emadepäevahõngulises postituses pilgu sõna „ema” päritolule Euroopa eri keeltes.
Indoeuroopa keeled
Keelkondade lõikes kuuleb Euroopa eri nurkades enim just indoeuroopa keeli, mis omakorda jagunevad viide keelerühma: romaani, germaani, balti, keldi ja slaavi keeled. Lisaks liigituvad indoeuroopa keelkonda ka albaania ja kreeka keel, mis ise ühtegi keelerühma ei kuulu.
Valdavalt Euroopa edelapiirkonnas kõneldavates romaani keeltes kannavad „ema” tähendust itaalia- ja hispaaniakeelne madre (sama ka astuuria keeles), portugalikeelne mãe, rumeeniakeelne mamă ning prantsuskeelne mère. Sarnase kõla või kirjapildiga vasteid leidub ka väiksemates romaani keeltes: mai (aragoni ja miranda keeles), mama (sardiinia keeles),mamã (aromuuni keeles), mamma (korsika ja romanši keeles), mare (katalaani keeles), matri (sitsiilia keeles) ja nai (galeegi keeles). Kuna „ema” on argisuhtluses oluline sõna, siis mitmes keeles on sel ka hellitusvariant, näiteks maman prantsuse keeles ja mamá hispaania keeles. Usutavasti on selle sõna kõik romaani keelte vasted tulnud ladinakeelsest sõnast *mātēr, mis omakorda arenes välja indoeuroopa algkeelest pärit vastest *méh₂tēr.
Euroopa loodeosas domineerivad germaani keeled, kus sarnaselt teiste indoeuroopa keelerühmadega asuvad „ema” vastete sugemed indoeuroopa algkeele sõnas *méh₂tēr. Põhjagermaani harus on „ema” vasteteks rootsi-, norra- ja taanikeelne moder (tänapäeval laiemalt kasutusel sõna lühendvariant mor) ning fääri- ja islandikeelne móðir (sama vorm oli kasutusel ka vanapõhja keeles). Läänegermaani keeltes kannavad „ema” tähendust ingliskeelne mother, saksakeelne Mutter, flaami- ja hollandikeelne moeder, limburgikeelne modder, letseburgikeelne mamm, friisikeelne mem ja šotikeelne mither. Ka germaani keeltes on sel sõnal hellitusvariante, näiteks mommy inglise keeles ja Mütterchen saksa keeles. Germaani keelte „ema” vasted tekkisid vanagermaani *mōdēr põhjal.
Kolmanda indoeuroopa keelerühmana domineerivad Euroopas slaavi keeled, mida kõneldakse mitmes Ida- ja Kagu-Euroopa riigis. Slaavi keelte lõikes tähistavad „ema” sellised variandid nagu majka, майка ja мајка (bosnia, horvaadi, montenegro, serbia, bulgaaria ja makedoonia keeles; hellitusnimena on kasutusel näiteks majčica), matka (poola, slovaki ja tšehhi keeles), mać (sorbi keeltes), máti (sloveeni keeles), мати (ukraina keeles), мать (vene keeles; kasutusel ka мама) ja маці (valgevene keeles). Kõik need variandid pärinevad vanaslaavi sõnast *mati, mille juured asuvad indoeuroopa algkeele sõnas *méh₂tēr.
Väiksematest keelerühmadest võib just Briti saartel kohata keldi keelte kõnelejaid. Tasub märkida, et keldi keeltest ainsana kannab Euroopa Liidu ametliku keele staatust iiri keel. Keldi keelte tänapäevased „ema” vasted arenesid välja vanakeldi sõnast *mātīr, näiteks gaelikeelne màthair, iirikeelne máthair, kornikeelne mamm, kõmrikeelne mam ja mänksikeelne moir. Kirde-Euroopas moodustavad väikese keelerühma balti keeled, kus ema poole pöördutakse sõnaga māte läti keeles ja motina leedu keeles (mõlemad pärinevad eeldatavasti baltoslaavi algkeele sõnast *mā́ˀtē).
Erinevalt teistest indoeuroopa keeltest, ei kuulu kreeka ega albaania keel ühtegi keelerühma. Etümoloogide hinnangul pärineb „ema” kreekakeelne vaste μητέρα vanakreeka sõnast μήτηρ (see omakorda tuleneb indoeuroopa algkeele sõnast *méh₂tēr) ja albaaniakeelne vaste nënë albaania algkeele sõnast *na(n)nā (see omakorda arenes välja indoeuroopa algkeele sõnast *nan(n)-eh).
Uurali keeled
Teise suure keelkonnana on Euroopas esindatud uurali keeled, kus mitmed „ema” vasted pärinevad uurali algkeele sõnast *emä. Nende hulka kuuluvad eestikeelne ema, võrukeelne imä, setukeelne ime, liivikeelne ǟma, vepsakeelne mam ja isurikeelne emoi. Soome keeles kasutatakse sõna emä üksnes loomadele osutamiseks, „ema” tähistatakse aga sõnaga äiti (sarnaselt meä ja karjala keelega), mis usutavasti pärineb germaani algkeele sõnast *aiþį̄. Ungari keeles öeldakse ema kohta anya, millel on arvatavasti samuti uurali algkeele sugemed. Euroopa põhjaosas kõneldakse ka saami keeli, kus „ema” vasted jeäʹnn (koltasaami keeles), eadni (põhjasaami keeles), enni (Inari saami keeles) ja ieddne (Lule saami keeles) pärinevad saami algkeele sõnast *eannē.
Muud keelerühmad
Peale indoeuroopa ja uurali keelte kõneldakse Euroopas veel kolme unikaalset keelt. Neist üks – baski keel – on Hispaanias ja Prantsusmaal kõneldav isolaatkeel, mis tähendab, et sellel puuduvad sugulaskeeled. Baski keeles on „ema” vaste ama. Kuigi ama päritolu suhtes puudub etümoloogidel üksmeel, on ajalooliste andmete põhjal teada, et seda sõna kasutati juba 1028. aastal. Teine unikaalne keel on gagauusi keel, mis kuulub altai keelkonda turgi keelterühma ning mida kõneldakse Moldovas. Gagauusi keeles tähistatakse ema sõnaga ana, mis pärineb samakujulisest turgi algkeele sõnast *ana. Kolmas eriline keel kannab Euroopa Liidus ametliku keele staatust ning see on malta keel. Malta keel kuulub afroaasia keelkonda semiidi keelterühma ning selle „ema” vaste omm pärineb araabia keelest (أُمّ), mille tüve juured asuvad semiidi algkeele sõnas *ʔimm-.
