Läti ja leedu keele eripärad ehk Kuidas pealtnäha sarnastel balti keeltel vahet teha
Ühel suvisel õhtupoolikul sõitsime perega autoga ning raadiost hakkas mängima laul, mis meile kõigile meeldis. Laul oli võõrkeelne, kuid tuttavlik kõla ja rohked s-häälikud andsid meile aimu, et tegu on läti või leedu keelega. Aga kummaga? Selgust ei toonud ka esitaja nime kirjapildi nägemine ning piinlikkusega pidime kasutama Google’i abi.
Tol suveõhtul sain küll teada, et ansambel Bermudu Divstūris on pärit Lätist, kuid lisaks mõistsin, et ma ei oska läti ja leedu keelt eristada ei kuulmise järgi ega kirjapildis. Leidsin, et baltimaalasena oleks viisakas end naaberkeelte nüanssidega pisut rohkem kurssi viia.
Usun, et sarnases olukorras on olnud ka paljud teised eestlased. Õnneks tundub, et tegu ei ole ainult eestlaste ignorantsusega lõunanaabrite vastu, vaid üleüldise tendentsiga: ehkki välismaailm kipub arvama, et Eesti, Läti ja Leedu on nagu kolm hernest ühes kaunas, ei tea Balti riikide esindajad teineteisest just üleliia palju. Meenub seik, kui sõbrannadega Lätis reisil olles kohaliku noore naisega tutvusime.
„Kas sa oled kunagi Eestis käinud?“ uurisime talt.
„Jah,“ õhkas ta, „Palanga on imeline!“
Muidugi võime mina ja läti tüdruk olla keskmisest võhiklikumad Baltimaade keelte ja geograafia alal. Kui aga peaks leiduma veel mõni eestlane, kes end läti ja leedu keele eristamisel veidi ebakindlalt tunneb, aitavad järgnevad punktid kahe keele eripäradesse pisut valgust heita.
1. Leedu tähestikus esineb haruldane täht
Erinevalt läti keelest on leedu keeles kasutusel ülapunktiga e ehk ė. Tegelikult eristub leedu keel sellega enamikust maailma keeltest: ė on veel kasutusel ainult käputäies keeltes, nagu kölni, potavatomi ja šaieeni keel. Euroopa Liidu ametlikest keeltest on leedu keel ainuke, mille tähestikus ė esineb. Ė kõlab üsna samamoodi nagu eesti e sõnas „keha“ning eristub sellega leedu häälikutest e ja ę, mis kõlavad rohkem nagu meie ä. Ė esineb näiteks sellistes leedukeelsetes sõnades nagu saulė (päike) ja spėti (arvama).
2. Konksud tähendavad läti ja leedu keeles väga erinevaid asju
Nii läti kui ka leedu tähestikus esinevad tähed, mille külge on kinnitatud väike konks. Esmapilgul sarnaste märkide vahel on tegelikult suur erinevus. Nimelt on läti keeles konksuke ainult konsonantide, leedu keeles aga vokaalide all. Ka häälduses märgivad need sootuks erinevaid asju.
Läti tähestikus esineb vasakule suunatud konksuke ehk sedii. See paikneb konsonantide ķ (Ķ), ļ (Ļ) ja ņ (Ņ) all. Ehkki ka suure Ģ puhul on sedii all ja suunaga vasakule, on väikese ģ puhul konksuke hoopis üleval. Olgu konks aga üleval või all, läti keeles väljendavad mõlemad palatalisatsiooni ehk peenendust. Näiteks hääldub ļ sõnas augļus (puuvili) üsna samamoodi nagu l eestikeelses sõnas „kali“ ning ņ sõnas suņi (koerad) umbes nagu meie n sõnas „pani“. Palatalisatsioon esineb ka leedu keeles, kuid kirjapildis seda ei eristata: leedu keeles peenendatakse automaatselt kõik konsonandid, mis eelnevad esivokaalidele (i, į, e, ę ja ė).
Leedu keeles esinevat paremale suunatud konksu nimetatakse aga pöördsediiks ning see ilmneb ainult vokaalide (ą, ę, į jaų) all. Leedu pöördsedii väljendas kunagi nasaalset vokaali, ent praeguseks on nasaalsus leedu vokaalidest kadunud ning nüüd tähistab vokaali all olev pöördsedii lihtsalt pikka täishäälikut. Näiteks ą sõnas žąsis (hani) hääldub nagu meie pikk asõnas „saadab“.
3. Läti keeles kasutatakse pikkuskriipsu rohkem
Kui leedu keeles väljendab pikki vokaale pöördsedii, siis läti keeles tuleb täishäälikud pikalt välja hääldada juhul, kui nende peal on pikkuskriips ehk makron. Pikkuskriipsuga vokaalid ā, ē, ī ja ū häälduvad nagu meie pikk a, e, i ja u. Näiteks sõnas saldējums tuleb häälikut e hääldada pikalt: saldeejums!
Leedu keeles on pikkuskriips ainult u-tähe peal, kusjuures ū ja ų vahel ei olegi häälduserinevust: mõlemad häälduvad kui pikk u. Sõnades siųsti (saatma) ja siūti (saatma) häälduvad ų ja ū ühtemoodi – nagu eestikeelses sõnas „uurib“.
4. Katusega tähed häälduvad läti ja leedu keeles ühtemoodi
Katuse ehk kaarega tähtede uurimisest läti ja leedu keele eristamisel suurt abi ei ole, sest mõlemas esinevad need sama kirjapildi ja hääldusega. Äramärkimist väärivad need susisevad häälikud aga siiski. Nimelt on nii läti kui ka leedu tähestikus esindatud č, š ja ž. Kui š ja ž häälduvad samamoodi nagu eesti keeles, siis č kõlab nagu meie tš.
5. Läti ja leedu keel erinevad ka kõla poolest
Nagu näha, on läti ja leedu keelel kirjapildis küllaltki palju erinevusi. Kuidas neil keeltel aga kuulmise järgi vahet teha? See sõltub suuresti tunnetusest. Mõned ütlevad, et leedu keel kõlab pehmemalt, mis võib tuleneda asjaolust, et leedu keeles kasutatakse rohkem palatalisatsiooni. Lisaks on leedu keeles varieeruv sõnarõhk, kuid läti keeles on rõhk pea alati sõna esimesel silbil. Viimane on tõenäoliselt mõjutus soome-ugri keelte hulka kuuluvast liivi keelest, mille mõjuväljas läti keel rohkem olnud on.
Ehkki läti ja leedu keel ei ole just kõige populaarsemad Eestis õpitavad keeled, on naaberkeelte tundmaõppimine tõeliselt väärt tegevus. Mõlemal keelel on rikkalik ajalugu, mis ulatub aastatuhandete taha. Näiteks on läti ja leedu keelel praegu kõneldavatest keeltest kõige rohkem sarnasusi protoindoeuroopa keelega, kõikide indoeuroopa keelte iidse esivanemaga.
Kui sinu läti või leedu keel aga veel pisut kõpitsemist vajab, pakub tõlketeenust Toimetaja tõlkebüroo. Meie sõnaosavad läti ja leedu keele tõlkijad on tuttavad mõlema keele ja kultuuri pisinüanssidega ning toovad sinuni täpse ja viimistletud tõlke. Saada oma päring meile!
