Oi, missugused hüved …

Oi, missugused hüved,
kui värskusest pakatab päev,
kaskede valendavad tüved
ja täiesti vabad käed,
teha seda, mida ihkab hing,
joovastusest joosta jalad rakku,
pihku püüda päikesekild
ja põõsasse pugeda pakku,
varjuteatri etendust anda,
liblikatega kulli mängida,
sõelaga vett paigast teise kanda
või lihtsalt pilvesõudu jälgida,
ajale anda aega aerutada,
astuda tema voolusängist eest,
ennastunustavalt kõiki naerutada
ja läbi kalpsata kõduste lompide veest!

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: