Vapramägi, Tartumaa Vissi külas

sõidan maastikurattaga
mööda uut
nõo-elva kergliiklusteed

mängleva kergusega
mööduvad minust
liibuvates riietes
profiratturid

mu pilk
puhkab nende
rasedatel sääremarjadel

varsti tuleb
vapramäe jooksen
mäest üles
sääremarjad kasvavad
astun mäest
alla tüütu
koormus põlvil

jään seisma
meenub kaplinski
sääskede ja
filosoofia jutt

mu keha
on rahulik
see on
ebamugav saavutus

mu pilk
puhkab mu
verd imevatel
sääskedel

Luuletust inspireeris kirjutama see kaunis koht: