YOLO, SUS ja PMST – mida tähendavad netikeelsed lühendid?
Tehnoloogia areng on toonud kaasa mitmesuguseid muutusi, mis avalduvad ilmekalt ka inimeste eneseväljenduses. Kiire elutempo tõttu eelistatakse pikkade tekstide asemel lugeda kompaktsemaid kirjatükke ning veebiski on igasugune sisuloome koondunud lihtsate ja lühikeste tekstide ümber. Sellest tulenevalt on netikeel justkui kokku tõmbunud, sisaldades rohkesti lühendeid. Toimetaja tõlkebüroo vaatleb neid värskes blogipostituses lähemalt.
Lühenditel on kirjakeeles oma koht, kuna need võimaldavad soovi korral teksti pikkust kärpida. Lühenditega puutume kokku juba koolipingis, kus saame teada, mida tähendavad näiteks jne, eKr ja OÜ. Üldkasutatavatest lühenditest annavad hea ülevaate „Eesti keele käsiraamat“, ÕS-i lühendivalimik ja Martin Ollisaare „Lühendiraamat“ (2006). Võib öelda, et kirjakeelsete lühendite info on keelekasutajatele hõlpsasti leitav ning üldjuhul ei jääda hätta küsimusega, kuidas üht või teist sõna oleks õige lühendada või vastupidi – mida üks või teine lühend võiks tähendada.
Märksa teistsugusem on olukord netikeelega. Netikeele uurijad on korduvalt rõhutanud, et see on kirjakeele ja suulise kõne kõrval omaette register. Sellest annab märku muu hulgas netikeelsete lühendite kasutus: kirjakeelega võrreldes kasutatakse netisuhtluses lühendeid oluliselt sagedamini ning nende kirjapilt on oluliselt mitmekesisem. Eestikeelsete lühendite kõrval on meie netikeeles laialt kasutusel ka ingliskeelsed lühendid. Kui selliste lühendite algkeelset tähendust, päritolu ega kasutuskonteksti ei teata, võibki lugejal tekkida keelebarjäär.
Kuidas netikeeles lühendeid moodustatakse?
Alustuseks vaatame lähemalt, kuidas lühendeid luuakse. Netikeelsete lühendite moodustamist mõjutavad otseselt nii suuline kõne kui ka kirjakeel. Üldjoontes võime eristada järgmisi lühendamisstrateegiaid:
- akronüümid ehk sõnaühendi esitähtedest lühendite moodustamine – kui on vaja lühendada mõnda pikemat sõna (osaühing → OÜ), nime (Facebook → FB) või väljendit (you only live once ’sa elad vaid korra’ → YOLO), siis piisab sellest, kui kirjutada välja iga sõna(tüve) esitäht. Akronüümid on sageli (vaikimisi) kokkuleppelised ning üldtuntud lühendeid kasutatakse ühtemoodi;
- täishäälikute ärajätmine – sageli tunneme sõna tähenduse ära ka üksnes kaashäälikute järgi, sellisel juhul võidakse loobuda nii kõigist täishäälikutest (raisk → rsk) kui ka üksnes osast (sorry ’vabandust’ → sry);
- häälduse matkimine – mõned sõnad lühenevad nii, nagu neid tavaliselt suulises keeles hääldatakse. Häälduslikku lühenemist võib ette tulla näiteks siis, kui kaht sõna hääldatakse ühena (see on → sen) või ei hääldata selgelt välja kõiki sõnas olevaid häälikuid (põhimõtteliselt → pmst). See võte sarnaneb sõnade või häälikute kokkusulamisega;
- sõna lõpuosa ärajätmine – mõningate sõnade puhul kasutatakse sõnaraiet ehk kirjutatakse välja ainult sõna esimene pool (davai → dav).
Lisaks eeltoodule kasutatakse lühendite moodustamiseks ka tähevenitust (sry → sryyyyy) ja kordust (omg → omgomgomg). Selliste võtete abil antakse lühendile teatav tähendusvarjund, näiteks väljendab keelekasutaja niiviisi oma elevust, ärevust või rõõmu.
Lühendite kirjapildi varieerumine: kas lih või lis?
Nii nagu inimesed hääldavad sõnu erinevalt, nii võib ka lühendite kirjapilt olla keelekasutajati erinev. Häid näiteid võib leida Elis-Marii Antoni bakalaureusetööst (2022), milles on vaadeldud, kuidas tänapäeva noored kasutavad netikeelseid lühendeid ja kuidas nende lühendite kirjapilt varieerub.
Antoni uurimusest nähtub, et on terve hulk sõnu ja väljendeid, mille kirjapilt võib kasutajati erineda. Sellistest sõnadest on sagedased näiteks okei, mida on kirjutatud ka kujul oki, k ja okee, sõna davai, näiteks dav, dv ja tav, ning sõna lihtsalt, näiteks lic, lih ja lis. Ingliskeelse sõna please (’palun’) lühendvormi puhul on sageli kasutatud tähevenitust (plssss ja plzzzzzzzzzz), mis viitab sõna emotsionaalsele kasutuskontekstile. Anton leidis, et ka väljendeid on kirjutatud mitut moodi. Tihti kasutatakse väljendi oh my god (’issand jumal’) tähistamiseks akronüümi omg, kuid mõnikord asendatakse nõrk sulghäälik tugevaga (omk) või lisatakse sulghäälikuid juurde (omggg ja omkk). Ühe huvitava näitena võib esile tuua ka väljendi ma ei tea, mille lühendamiseks on kasutatud erinevaid võtteid, nii et on tekkinud variandid mdea, maitia, maeteaja mdeaaaaa.
Eestikeelsed lühendid versus ingliskeelsed lühendid
Esmapilgul tundub, et ingliskeelseid lühendeid kasutatakse eestikeelsete kõrval palju rohkem. Aga mida näitavad uuringud? Kui kõrvutada Antoni uurimistulemusi Sabiina Haiba bakalaureusetöös (2016) tehtud tähelepanekutega, siis on näha, et mõlemad on jõudnud selles küsimuses mõneti erineva järelduseni. Anton kirjeldab, et tema uuritud ainestikus moodustasid ingliskeelsed lühendid üksnes viiendiku. Haiba seevastu täheldas, et aastatel 2001–2008 ingliskeelsete lühendite hulk netikeeles üha kasvas. Selline erinevus võib tuleneda asjaolust, et kumbki võttis uuringus aluseks erinevasse žanrisse kuuluva netikeele (tšätivestlused vs. foorumipostitused) ning erineva ajavahemiku (kindlal hetkel kogutud näited vs. pikema perioodi jooksul kogutud näited) või uurimisperioodi (2020ndad vs. 2000ndad), ka keelekasutajate vanus ei pruukinud kattuda (teismelised vs. kontrollimata vanusega keelekasutajad).
Kindlasti on ingliskeelsete lühendite kasutamine kasvanud, eriti kui võrrelda praegust aega 20–30 aasta taguse ajaga. Ent siin on oma osa olnud inglise keele leviku laienemisel üldiselt. Kui aga vaadata lühendite kasutamist individuaalsel tasandil, siis vähemalt omavahelises tšättimises esineb rohkem eestikeelseid lühendeid. Teist liiki tekstides, näiteks sotsiaalmeediapostitustes, võib ingliskeelsete lühendite osakaal olla suurem.
Selgemate järelduste tegemiseks peaks peale kasutussageduse vaatama ka konteksti ja lühendi tähendust. Üldjoontes kuuluvad ingliskeelsed lühendid sotsiaalmeedia erisõnavara hulka ja need tähistavad kindlaid sotsiaalmeedia funktsioone (nt TikTokis levinud FYP tähendab For You Page’i, mis on rakenduse avalehe nimi) või nähtusi (nt lühendile OOTD ehk outfit of the day ’päeva riidekomplekt’ andsid hoogu riidekomplekte tutvustavad blogi- ja vlogipostitused). Kasutussagedust mõjutab kindlasti ka see, kas ingliskeelsel lühendil on olemas eestikeelne vaste (nt lühend FOMO ehk fear of missing out on lühem kui selle eestikeelne tõlkevaste ilmajäämishirm).
Väike lühendisõnastik
Lõpetuseks esitame väikese loetelu mõningatest enim kasutatavatest eesti- ja ingliskeelsetest lühenditest ning nende tähendustest.
- mai – ’ma ei’
- np – no probleem ’pole viga’
- iykyk – if you know you know ’kes teab, see teab’
- kinda – kind of ’mingil määral, veidi’
- prolly – probably ’tõenäoliselt’
- lege – ’legendaarne’
- ttyl – talk to you later ’räägime hiljem’
- sus – suspicious ’kahtlane’
- tbh – to be honest ’ausalt öeldes’
- pov – point of view ’vaatepunkt’
- bae – before anyone else ’teistest eespool, tähtsam’
- naq – ’nagu’
- ss – ’siis’
- mism – ’mis mõttes’
- stan – stalker fan ’eriti kirglik fänn, jälitav fänn’
- fr – for real ’päriselt’
- ong – on god ’jumala nimel’
- irl – in real life ’päriselus’
- ptv – ’pole tänu väärt’
- goat – greatest of all time ’läbi aegade parim’
Lisalugemist
Ollisaar, M. (2006). Lühendiraamat.
Hennoste, T., Teder, M. (2013). Kuule ma eemale nüüd. – Postimees.
Vare, S. (2014). Lühendamise ja lühendsõnade fenomenist eesti keeles. – Keel ja Kirjandus, nr 5.
Haiba, S. (2016). Kuidas on netikeel muutunud aastatel 2001–2008?. Tartu Ülikool.
Anton, E.-M. (2022). Lühendite kasutus noorte netikeeles.
Org, M. (2022). Lmao‘st lege‘ni ehk Kuidas sünnib netikeel. – Novaator.err.ee.
