Minu keel

Meie emakeel võimaldab meil mõtteid kirja panna ja ette kanda ka nii, et on välditud kindlat tähte. Samuti saab strukturaalseid sõnakombinatsioone selliselt seada, seades sihiks spetsiifiliste sõnade sihipärase sõnastuse, seejärel sõnadevaheline seotus saab sagedastel sündmuskordadel sigavalusalt kannatada. Keeruline on lauseid moodustada, piirates sobilike sõnade arvu. Laused on muidu lahedad küll. Eesti keeles on rindlaused, osalaused, koondlaused, põimlaused, pealaused, kõrvallaused.

Sõnadega saab ka erinevaid trikke teha. Sõnu saab pöörata ja käänata, tuletada ja liita, poolitada ja silbitada. Osa sõnu ei saa üldse muuta, nagu „üldse“. Sõnade kirjutamisel on hirmus palju reegleid. On kokku- ja lahkukirjutamisreeglid, suure algustähe reeglid, kaashäälikuühendi reeglid ja selle erandid. Reegleid on vaja, et keel oleks korrektne ja kõigile üheselt mõistetav. On suur vahe, kas keiser käis ballil või pallil.

Lühendeid tuleb samuti teada. Mis on KHÜ, MTÜ, vt, nt, AS, SA jne? Sõnade tähendus sõltub tihti kontekstist. Homonüümid teevad keele segaseks. Kas madalate maksude tõttu läks kops üle maksa? Kas koor teeb teel olles teed koorega? Kas mure saab olla mure? Kas silmuga saab silmast silma vaadata? Ka kujundlikud väljendid teevad keelt värvikamaks. Mispärast lähevad asjad alati täppi või aetakse joonde? Mis viga punktidel ja sirgetel on? Miks inimesed võtavad aega maha? Miks inimesed söövad oma sõnu? Miks on kivi kotis ja vesi ahjus?

Eesti keelel on vähe sugulaskeeli. Uurali keelkonnast soome-ugri keelte harust läänemeresoome keelte rühmast pole alles palju keeli. Peale eesti keele on veel soome keelel riigikeele staatus. Liivi, vepsa, karjala ja osa teiste keelte kõnelejate arv on väga madal. Ka eesti keel oma miljoni kõnelejaga pole kõige mugavamas olukorras, kuid arvan, et liigseks muretsemiseks põhjust pole.

Minu keel on eesti keel. Olen uhke selle üle, et meil on ö ja ä ja ü ja õ, et kõneldakse selles keeles, lauldakse, kirjutatakse, luuletatakse selles keeles. Soovin ja loodan, et eesti keel püsiks veel aastasadu, sest miks ei võiks selle maa keel laulu tuules või taevani tõustes igavikku omale otsida, kui meie keel juba nii pikka aega on elus püsinud.

Saaremaa gümnaasium, 12. klass

Emakeeleõpetaja: Merle Prii

Foto: Unsplash