Sõnade vägi ja vigur (Eesti Keele Instituudi III eriauhind)
Mu ema meenutab tihti üht toredat mälestust, mil lastel tuli lasteaias emadepäeva puhul vastata küsimustele oma ema kohta. Nende seas oli ka küsimus, milles sooviti teada, mida ema oma lapsele kõige rohkem ütleb. Paljud lapsed vastasid, et emad ütlevad neile kõige rohkem ,,Korista oma tuba ära!“ või ,,Mine mängima!“. Mina olin vastanud, et ema ütleb mulle kõige rohkem seda, et ma olen talle väga kallis.
Tol ajal ei osanud ma ilmselt tähele panna, mida erilist see lause/sõna siis nii väga tähendab. Ilmselt tundus see kuidagi nii loomulikuna, sest mida muud võiks üks ema oma lapsele ikka ja alati öelda. Nüüd vanemana saan aru, miks mu ema seda mälestust armsaks peab ja millist väge need ema öeldud sõnad tegelikult minus kannavad ning kuidas need on minu arengut inimesena mõjutanud. Praeguseks olen ka mõistnud, et tegelikult ei olegi maailm alati selline paik, kus teineteisele öeldakse vaid häid ja tunnustavaid sõnu.
Ma usun, sõnad mõjutavad meid inimestena palju. Sõnad kujundavad meie isiksuse. Lapse olemus sõltub hiljem palju sellest, milliseid sõnu kasutavad vanemad lapsega suhtlemisel. Arvan, et kui väikest last on kiidetud ja väärtustatud, saab temast lahke ja heatahtlik inimene. Heade ja ilusate sõnadega saame teises inimeses tekitada positiivseid emotsioone ja luua tunde, et ta on hoitud ja armastatud.
Kahjuks saab sõnadega teha ka kõike vastupidist: solvata, alavääristada, hirmutada, tõrjuda, terroriseerida ja öelda muud koledat, mis mõjutab inimest ka edaspidiselt elus. Sel juhul jääb inimese hinge arm, mis võib-olla ei parane enam kunagi, aga mõjutab tema edasist saatust. Seega sõnad, mida me kasutame, omavad väge – nii head kui halba. Sõna on nagu võluvits, millega headust juurde luua, aga samas kõige suurem relv, millega hävitada. Seega tuleb sõnadega käituda ettevaatlikult. Ega vanarahvas asjata öelnud, et ,,Rääkimine hõbe ja vaikimine kuld“ või ,,Enne mõtle, siis ütle“. Väga head ja targad mõtted on kokku võetud nende lihtsate lausetega.
Sõnadega saab teha ka vigurit. Head näited selluks on hiidlaste naljad. Need naljad on tihti lausa kahte pidi mõistetavad. Mõni kuulaja võib neist tunda end solvatuna, mõne nalja sisu võib kohale jõuda aga hoopis aja möödudes. Üks tuntud nali räägib, ,,uushiidlasest“, kes otsib Sarveküla vahel oma jooksu pääsenud lambaid. Lugu on järgmine. ,,Vabandage, kas teie juurest jooksis mööda lambakari?“ küsib mees koduõues toimetavalt naabrimehelt. ,,Jähid sa teistest maha vöi?“ küsib sarvemees vastu.
Tuntud on ka need naljad, kus hiidlased soovivad mandriinimeste üle nalja visata. Oli kord juhtunud nii, et Hiiumaale sattunud mandrimees oli küsinud Sarve mehelt: ,,Vabandage, kuidas ma siit sadamasse saan?“,,Olete tei autuga?“ küsib sarvemees vastu. Mandrimees vastu: ,,Ei.“ „Äi, jo tei piate siis vist ikka jala minema.“ Need on naljad, mis võivad tunduda solvangu või sissekäivatena, kuid võivad olla ka kerged naljaviskamised hiidlaste poolt, mille puhul tasub ainult naerda ja mitte liiga tõsiselt neid südamesse võtta.
Sõnadel jõud ja vägi sõltub väga palju nende väljendamise viisist. Tihti on nii, et viis, kuidas sõnu öeldakse, on tähtsam kui sõna tähendus ise. Sõnale annavad iseloomu hääletoon, rõhuasetus ja kontekst, ka näoilmed ja žestid. Ja vahel on muheda näoga tehtud nali näiteks poole võimsam, sest võib juhtuda, et krutskist, mis sellesse peidetud on, võib aru saada alles päevi hiljem.
Õigete sõnade kasutamine paneb mõtlema, loob korda, annab huumoriga tubli annuse positiivset energiat igapäevaellu. Kõige tähtsam on aga see, kuidas vanemad oma sõnadega loovad lastes turvatunde. Nii nagu tegi seda minu ema mulle juba lapseeas öelduga. Kindlasti olid ka teistele emadele nende lapsed kallid, kuid kas lapsed seda ka tundsid, kui seda ei öeldud piisavalt. Mina tundsin ja olen tänulik, et mulle öeldi õigeid sõnu õigel ajal. Usun, et olen seetõttu parem inimene ja püüan ka kunagi oma lastele selgeks teha, kui suur jõud on sõnadel.
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Sõna jõud ja keele vägi (I koht)
Sõna jõud ja keele vägi (II koht)
