Tango, Echo, Romeo, Echo ehk Kuidas tekkis NATO foneetiline tähestik

Mari-Liis

Avaleht, Blogi, Keeled12 juuli, 2023

Nagu sõjapidamises on oluline strateegiate väljatöötamine, nii on tähtis ka oluliste sõnumite vahendamine. Ent on hulk tegureid, mis raskendavad sõdurite omavahelist kommunikatsiooni – näiteks taustal kostev järjepidev müra või sõdurite erinev keeleline taust ja sellest tulenev keelebarjäär. Lahendusena võeti 1956. aastal kasutusele NATO foneetiline tähestik.

Üks täht, üks koodisõna

NATO foneetiline tähestik kujutab endast raadiosides kasutatavat kutsungite süsteemi, kus iga ladina tähestikku kuuluva tähe tähistamiseks kasutatakse spetsiaalset kuuldekoodi. Kuuldekoodid on seejuures universaalsed ehk riigid kasutavad samu koode. Kui alles hakati looma sobivat tähestikku, tuli väljatöötamisel lähtuda kahest olulisest põhimõttest:

kuuldekoodid pidid olema üksteisest selgesti eristatavad;
kuuldekoodid pidid olema arusaadavad kõikidele igas olukorras.

NATO foneetiline tähestik ei tähenda otseselt, et tegemist on häälikulise tähestikuga, nagu seda on keeleteaduses kasutatav IPA. Pigem tähistab see sellist tähestikku, mida saab kasutada ka siis, kui inimestel on erinev keeletaust, hääldus või ka aktsent. Koodikeeles suhtlemine on sõjapidamises levinud tava, sest alati ei ole võimalik saata selgeid arusaadavaid sõnumeid. Siiski pole NATO tähestik alati olnud ühesugune. Selle tekkelugu ulatub Teise maailmasõja järgsesse aega.

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) asutati teadupärast 1949. aastal, pärast teise maailmasõja lõppu. Enne NATO loomist kasutasid riigid iseseisvalt väljatöötatud tähestikusüsteemi, mis sageli erines mõne teise riigi kasutatud tähestikust. Selline lahendus töötas vaid siis, kui suhtlus toimus kas mõne riigi või suisa üksuse sees. Esimese maailmasõja ajal erines tähestik näiteks Suurbritannias just üksuste vahel: kuningliku mereväe tähestik algas kuuldekoodidega Apples, Butter ja Charlie, samas kui jalaväe tähestik algas koodidega Ack, Beer ja Charlie. Näiliselt ei tohiks selline pisierinevus kommunikatsioonibarjääre tekitada (sest esitähed on ju koodidel siiski samad), kuid mõnikord ei kostnud koodi esitäht selgelt läbi ning pidi ära tundma järgneva häälikuühendi ning vastava tähenduse.

Tähestik tegi läbi uuenduskuuri

Kui esimese maailmasõja ajal liitus sõjategevusega ka USA, otsustati eespool nimetatud tähestikud liita. Seda tähestikku asusid kasutama kõik liitlasväed. Uus tähestik koosnes järgmistest kuuldekoodidest:

Able, Baker, Charlie, Dog, Easy, Fox, George, How, Item, Jig, King, Love, Mike, Nan, Oboe, Peter, Queen, Roger, Sugar, Tare, Uncle, Victor, William, X-ray, Yoke, Zebra.

Hoolimata sellest, et töötati lõpuks välja tähestik, mida saaks kasutada mitu riiki, rippus õhus endiselt üks suur mure: tähestik oli valdavalt ingliskeelne. Olles ÜRO tütarorganisatsioon, vajas Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ( ICAO) tähestikku, mis sisaldaks palju universaalsemaid häälikuid ja oleks suupärane ka inimestele, kes inglise keelt ei kõnele. Siis kutsutigi appi Kanada keeleteaduse professor Jean-Paul Vinay, kes pidi 1951. aastal looma uue, sobivama tähestiku.

Vinay korraldas hulga katseid, et selgitada välja, millised sõnad sobiks kuuldekoodideks. Mõõdikuteks said nii sõna artikulatsioon kui ka selgus. Üks põnev näide pärineb F-tähe kuuldekoodist, kus Vinay katsetas nii sõna Foxtrot kui Football sobivust. Kuigi katses sai Football rohkem punkte just artikulatsioonis (st eraldiseisvalt oli sõna selle kuuljale äratuntavam kui Foxtrot), siis teiste kuuldekoodide kõrval aeti seda sagedamini sassi mõne teise kuuldekoodiga, näiteks koodiga Hotel või Victor. Sõna Foxtrot seevastu teiste sõnadega nii tihti segamini ei aetud, mistõttu Vinay hindas seda kuuldekoodi palju efektiivsemaks.

Tema loodud kuuldekoodid võeti kasutusele just tsiviillennunduses, kuid need olid ka praeguseks tuntud NATO tähestiku aluseks. Vinay arendatud tähestik sisaldas järgmisi kuuldekoode:

Alfa, Bravo, Coca, Delta, Echo, Foxtrot, Gold, Hotel, India, Juliett, Kilo, Lima, Metro, Nectar, Oscar, Papa, Quebec, Romeo, Sierra, Tango, Union, Victor, Whiskey, eXtra, Yankee, Zulu.

Paraku leidis Vinay loodu mitmesugust vastukaja, kuna osad kasutajad tundsid, et tähestikul on mitu kitsaskohta, iseäranis poldud rahul tähtede C, M, N, U ja X kuuldekoodidega. Ajapikku esitati IACOle ettepanek nende muutmiseks: Cocaasendada koodiga Charlie, Metro koodiga Mike, Nectar koodiga November, Union koodiga Uniform ning Extra koodigaXray. Pärast muudatuste tegemist sündis uus 26 kuuldekoodist koosnev NATO foneetiline tähestik, mis võeti kasutusele 1. märtsil 1956. aastal. Seda kasutatakse siiani nii militaar-, tsiviil- kui harrastajate raadiosides.

Milline on Eestis kasutatav foneetiline tähestik?

Kuna keeled on erinevad, on mõned riigid pidanud NATO kuuldekoodide nimekirja natuke täiendama. Seda näeme ka näiteks Eestis, kus on kasutusel täpitähed (Õ, Ä, Ö, Ü), mis vajasid uusi kuuldekoode (vastavalt võeti kasutusele Õnne, Ärni, Ööbik ja Ülle). Peale kuuldekoodide kasutatakse suhtluses ka numbreid; see, kas öeldakse kaheksa või eight, sõltub sellest, kus parasjagu suhtlus toimub. Eesti keelt kasutatakse Eesti-siseses suhtluses ning inglise keelt vaid rahvusvahelistes raadiovõrkudes.

Eesti kuuldekoodid ja nende hääldus

Täht	Kuuldekood	Hääldus
A	Alfa	(´al’fa)
B	Bravo	(´bra:vou)
C	Charlie	(´tsa:li)
D	Delta	(´delta)
E	Echo	(´ekou)
F	Foxtrot	(´fokstrot)
G	Golf	(´go(l)f)
H	Hotel	(hou´tel)
I	India	(´india)
J	Juliett	(dzu´:ljet)
K	Kilo	(´kilou)
L	Lima	(´li:ma)
M	Mike	(maik)
N	November	(no´vembe)
O	Oscar	(´oska)
P	Papa	(pa´pa:)
Q	Quebec	(kwi´bek)
R	Romeo	(´roumiou)
S	Sierra	(´siera)
Š	Šahh	(.ahh)
Z	Zulu	(´zu:lu:)
Ž	Žurnaal	(z´urnaal)
T	Tango	(´tangou)
U	Uniform	(´ju:nifo:m)
V	Victor	(´vikta)
W	Whiskey	(´wiski)
X	Xray	(´eks´rei)
Y	Yankee	(´janki)
Õ	Õnne	–
Ä	Ärni	–
Ö	Ööbik	–
Ü	Ülle	–