Väega keel (Eesti Keele Instituudi II eriauhind)
Juba päris noorena hakkasin tajuma, kui suur võim on väljaöeldud sõnadel. Enamasti sobisid need eesmärkide saavutamiseks hulga paremini kui nutt, trampimine ja vali hääl. Mõistsin ka seda, et mõni sõna on mõnes olukorras teistest sobivam ja mõnest eriti vägevast sõnast on mul oma kavatsuste elluviimiseks rohkem abi kui tervetest lausetest. Näiteks sõna “palun” võib mõjuda tugevamalt kui karm käsk. Pidin omal nahal tunda saama, et sõnad võivad olla vägevamadki kui nende lausujad – luba küsimata tõusevad huultelt lendu ja kinni neid enam ei püüa.
Keele väge tunti juba iidsetel aegadel. Selleks, et mõni soov täide läheks, tuli see valju häälega välja öelda, või hoopis laulu sisse panna. Inimkeelel usuti olevat võim ravida haigusi ning mõjutada isegi loodusjõudusid. Sellest annavad aimu esivanemate loitsud, millega püüti rahustada mäslevat merd, taltsutada tuult ja tormi või kutsuda esile vihmasadu. Oma osa selles maagilises kultuuris on ka vägisõnadel. Eks ole needki omal moel tõenduseks sellele, kui suur vägi on keelel. Vägisõnad, nagu nimigi ütleb, on mõeldud selleks, et nende kasutajat raskel hetkel toetada, talle väge anda. Teadlased on tõestanud, et vandesõnu lausudes suudab inimene kauem ebameeldivat olukorda taluda ning tema kehaline võimekus paraneb. Küll aga tuleb meeles pidada, et sõnad, mida liiga tihti pruugitakse, kaotavad oma väe, nagu hõbe aja jooksul kaotab sära ja tuhmub. Niisugusel vägeval vahendil, nagu seda on keel, on alati olnud peale abistamise, jõu andmise ja tuluteenimise teisigi kasutusviise. Läbi aegade on keelt kasutatud kurja tegemiseks. Seda on tehtud avalikult, näiteks karjudes, teisi solvates, alavääristades ja laimates, kuid ka varjatult, kedagi salaja needes, manades või sajatades.
Suur jõud on isegi veel lausumata, ainult mõeldud sõnadel. Mõtted, milles iga päev elame, mõjutavad väga tugevalt kogu meie elu. See, mida mõtleme ja kuidas mõtleme, määrab suuresti selle, kes me oleme. Helged mõtted aitavad tuju tõsta, muremõtted rikuvad meeleolu pikaks ajaks, mõjutades nii ka meie käitumist ja seeläbi suhteid teiste inimestega. Suhtlusringkond mõjutab omakorda meie mõttemaailma. Okupandid ja võõrvõimu esindajad on alati kartnud “teisitimõtlejaid”, sest mõtetest võivad ühel hetkel välja kasvada sõnad ja teod. Tsensuuri abil püüti reguleerida informatsiooni, mis võiks jõuda inimeste mõtteisse ja muutuda kardetavaks mässuks.
Kõigest eelnevast on näha, miks on oluline keelt õppida: ei saa ju ometi nii võimsat vahendit oskamatutesse kätesse anda! See külvaks vaid hulganisti segadust, kuid kasu ei saaks keegi. Keeleoskusest võib sõltuda, kust jookseb inimese maailma mõistmise võime piir: see, kas ta saab ümbritsevast aru ja oskab tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas orienteeruda. Seetõttu on eriti oluline, et õpiksime peensusteni tundma oma emakeelt, milles mõtleme, suhtleme ja väljendame oma tundeid. Just meie emakeel mõjutab kõige rohkem meie maailmavaadet, aitab saavutada elus olulist ning pakub kodust eemal olles lohutust. Osates ise kolme keelt, julgen väita, et kõige kaunimaid lauseid saab moodustada minu emakeeles, pealegi on mul just eesti keeles kõige lihtsam luua ise uusi sõnu, kirjutada luuletusi või öelda lähedastele midagi ilusat.
Keelt tuleb hoida puhta ja säravana, justnagu puhastame oma lauahõbedat ja hõbeehteid. Nii on ta võimsaim vahend, mille abil võib korda saata suuri tegusid, teha head endale ja teistele ning iseennast, oma vabadust ja eneseväärikust kaitsta. Olles teadlik ka kurjusest, mida on võimalik keele abil luua ja levitada, tunneb inimene halva ära ja oskab end selle eest hoida. Keele vägi elab igas keelekasutajas, muutudes ja kasvades koos temaga. Sellepärast on oluline õppida emakeelt.
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Sõna jõud ja keele vägi (I koht)
Sõna jõud ja keele vägi (II koht)
