Afroameerika keele mõõtmatu panus maailma keelekasutusse
Küllap on paljud märganud sotsiaalmeedias levivat noortekeelt, mis esmapilgul näeb välja justkui inglise keel, ent lähemal vaatlusel eristub siiski teistsuguse lauseehituse ja sõnavara poolest. Vähem teadvustatakse aga asjaolu, et suur osa niisugusest keelekasutusest on pärit keelevariandist, mille ajalugu ulatub sajandite taha.
Twitteris või TikTokis aega veetes ei ole tavatu otsa komistada lausetele, mis võivad välja näha umbes niisugused:
(1) It okay. (See on okei.)
(2) She smile and wave. (Ta naeratab ja lehvitab.)
(3) Whew, chile! (Oh sa poiss!)
Nendest lausetest on näha, et tegu ei ole päris standardse inglise keelega: esimeses näitelauses on puudu tegusõna is (olema), teises lauses ei ühildu öeldised alusega ning kolmandas näitelauses väljendatakse sõna child (laps) kirjapildiga chile. Kõik need tunnusjooned on sotsiaalmeedias kasutatavale keelele väga omased ning paljud seostavadki neid just noorteslängiga. Kõik eelmainitud iseäralikud jooned pärinevad aga afroameerika keelest.
Mis on afroameerika keel?
Afroameerika keel (African American Language, African American English) on inglise keele dialekt, mida kõneleb enamik mustanahalistest inimestest Ameerika Ühendriikides. Keele ajalugu ulatub 17. sajandisse, mil inimkaubandus tõi Põhja-Ameerikasse esimesed aafriklastest orjad.
Afroameerika keel sarnaneb suuresti standardse inglise keelega ning enamasti on need kaks keelt vastastikku mõistetavad. Samas on afroameerika keeles ka palju unikaalseid tunnuseid, mida standardses inglise keeles ei leidu.
Hoolimata pikast uurimistööst ei ole afroameerika keele kujunemislugu suudetud täpselt kindlaks teha, sest tolleaegsest suulisest kõnest on säilinud väga vähe näiteid. Afroameerika keele uurijad jagunevad kahte koolkonda: ühed usuvad, et keele eriomased tunnused pärinevad varajastest inglise keele variantidest, mida rääkisid toonased valged koloniseerijad. Teine koolkond väidab, et afroameerika keele grammatilised iseärasused on pärit Lääne-Aafrika keeltest.
Afroameerika keel on mõjutanud kogu maailma keelekasutust: juba nii üldlevinud sõna nagu cool tähenduses „lahe“, „äge“, ka „rahulik“, on pärit just 1940. aastate džässkultuurist, kus tegutsesid valdavalt mustanahalised ameeriklased. Niisuguses tähenduses olevat sõna esimesena kasutanud mustanahaline saksofonist Lester Young. Cool tähendas ühteaegu nii nauditavat loomingut kui ka rahulikuks ja häirimatuks jäämist.
Afroameerika keelt seostatakse paljuski noorteslängiga ning ehkki ka see aspekt on keele puhul oluline, ei ole afroameerika keel pelgalt noortekeel: keelele omaseid elemente kasutavad igas vanuses afroameeriklased.
Samas ei saa eitada, et afroameerika keelel on olnud tohutu mõju internetis kasutatavale keelele. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringust ilmnes, et 2013. ja 2014. aastal USA Twitteris levinud uudissõnadest enamik oli pärit just afroameerika keelest. Ka eestlaste sotsiaalmeediakontodel võib näha keelekasutust, milles võib ära tunda afroameerika keelele omaseid jooni.
Leksikaalsed ja semantilised tunnused
Afroameerika keel on rikas oma unikaalse sõnavara poolest. Näiteks tähendab pot liquor vedelikku, mis jääb järele pärast köögiviljade keetmist, ning saditty mustanahalist inimest, kes käitub ülbelt ning proovib matkida valgeid inimesi.
Lisaks esineb afroameerika keeles mitmeid sõnu, millel on standardse inglise keele sõnadega samasugune kirjapilt, kuid teistsugune tähendus. Näiteks tähendab väljend to send standardses inglise keeles „saatma“, kuid afroameerika keeles on sellel ka tähendus „tugevalt liigutama“, „vaimustama“. Tänapäeval võib seda väljendit kohata sotsiaalmeedias, näiteks lauses This video is sending me (See video vaimustab mind).
Haridus- ja kultuuriportaal Education First koostas oma blogipostituses nimekirja 2022. aasta slängisõnadest, mille hulka kuulus ka send. See näitab taas, et tihti peetakse afroameerika keele väljendeid moodsa aja slängiks. Sõna send ülekantud tähenduses esineb aga juba eelmise sajandi afroameerika kirjanduses. Langston Hughesi 1961. aasta teoses „The Best of Simple“ ütleb Joyce liigutava klaverimuusika kohta:
The way that man plays „Stardust” sends me. I swear it do. Sends me. Sends me!
Fonoloogilised tunnused
Postituse alguses tõime näitelause Whew, chile!, mis võiks eesti keeles kõlada umbes nagu „Oh sa poiss!“. Chile on afroameerikapärane kirjapilt sõnast child (laps). Nimelt on keelevariandile omane kaotada sõna lõpus asuvast kaashäälikuühendist viimane konsonant. See toimub ka näiteks sõnades just → jus ja kind → kin.
Lisaks on afroameerika keelele iseäralik nähtus hääliku /ð/ (ingliskeelses kirjapildis th) asendamine häälikuga /d/. Nii on tavaline kirjutada näiteks they asemel dey (nemad) ja this asemel dis (see).
Süntaktilised ja morfoloogilised tunnused
Afroameerika keel paistab silma ka standardsest inglise keelest erineva lauseehituse poolest. Näiteks esineb afroameerika keeles kahekordne eitus, mille kasutamist standardse inglise keele kõnelejad sageli taunivad. Kui standardses inglise keeles on tavaline öelda I don’t do anything (ma ei tee midagi), siis afroameerika keeles võiks see kõlada kui I don’t do nothing, kus eitav lauseliige esineb kaks korda.
Lisaks on afroameerika keeles tavaline tegusõna „olema“ puudumine – standardse inglise keele väljendid he is dead (ta on surnud) ja she is young (ta on noor) kõlaksid afroameerika keeles kui he dead ja she young.
Afroameerika keeles läheb tihti kaotsi ainsuse kolmanda isiku pöördelõpp. Näiteks standardkeelne lause She smiles and waves kõlaks afroameerika keeles kui She smile and wave. Tüüpiline on ka omastusliite kadu: standardse their car (nende auto) ja girl’s bag (tüdruku kott) asemel võib afroameerika keeles kuulda they car ja girl bag.
Teistsugused ajavormid
Ka afroameerika keele ajavormid erinevad pisut inglise kirjakeele omadest. Näiteks märgib afroameerika keeles tegevuse lõpetatust abitegusõna done – kui standardse inglise keele kõneleja väljendaks lauset „Jäin bussist maha“ kui I missed the bus, siis afroameerika keele kõneleja lisaks sinna abitegusõna done: I donemissed the bus.
Afroameerika keelest monograafia kirjutanud Russell ja John Rickford tõid näite ajavormidega tehtud katsest. Nii valgetele kui ka mustanahalistele ameeriklastele esitleti lauset She been married, kus been on rõhuline. Enamik valgetest ameeriklastest arvas, et lauses esinev naine on kunagi abielus olnud, kuid enam ei ole. Mustanahalised katses osalenud leidsid aga, et naine on siiani abielus. Afroameerika keele ajavormide kohaselt tähendab lause, et naine abiellus mõnda aega tagasi ning on endiselt abielus.
Eetilised küsimused
Afroameerika keele kasutust on sajandite jooksul taunitud nii koolides, töökohtades kui ka laiemas avalikkuses. Seetõttu võib mõista, miks paljud afroameeriklased ei suhtu hästi asjaollu, et nende dialekti tunnuseid kasutavad inimesed, kes ei ole mustanahalised. Afroameeriklasest blogija Kara McAndrew kirjutab, et samal ajal kui afroameeriklasi diskrimineeritakse oma emakeele kasutamise pärast, saavad valged inimesed kasutada afroameerika keelt, et tunduda trendika ja ägedana, ning selle iga hetk lõpetada, kui see muutub neile ebamugavaks või kasutuks.
Afroameerika keele uurijad toonitavad, et see keel ei ole mitte halb inglise keel, vaid omaette keelesüsteem kindlate grammatiliste ja leksikaalsete mustritega. Paljud elemendid, mida afroameerika keele puhul kritiseeritakse ning harimatuse tunnuseks peetakse, on teistes keeltes standardsed ja igapäevased. Näiteks puudub oleviku tegusõna „olema“ vene ja araabia keeles ning mitmekordne eitus on tavapärane prantsuse keeles. Ükski grammatiline konstruktsioon ei ole oma olemuselt vale või rumal – pigem määravad keelekasutusse suhtumise hoiakud ja eelarvamused.
Kas inimesed, kes ei ole mustanahalised, peaksid afroameerika keelest pärit väljendite kasutamise lõpetama? Ilmselt jääb see praegu veel igaühe enda moraalikompassi määrata. Kindlasti on aga hea teadvustada, et afroameerika keel pole valesti rääkimine või internetisläng, vaid pika ajalooga omaette keelesüsteem.
Kasutatud kirjandus
Dinerstein, J. (1998). Lester Young and the Birth of Cool. G. D. Caponi (toim). Signifyin(g), Sanctifyin’ and Slam-dunking, 239–276. Massachusetts: University of Massachusetts Press.
Green, L. (2002). African American English: A Linguistic Introduction. Cambridge: Cambridge University Press.
Hughes, L. (1961). The Best of Simple. New York: Hill and Wang.
Major, C. (1994). Juba to Jive: The Dictionary of African-American Slang. New York: Penguin.
Rickford, J. R., Rickford, R. J. (2000). Spoken Soul: The Story of Black English. New York: John Wiley and Sons, Inc.
Smitherman, G. (1994). Black Talk: Words and Phrases from The Hood to The Amen Corner. Boston/New York: Houghton Mifflin Company.
