Älvdali keel – orgu peidetud aare

Mari-Liis

Avaleht, Blog, Keeled20 juuni, 2024

Kas oled kunagi kuulnud mõnest unikaalsest keelest, mida kõneleb üksnes käputäis inimesi? Saa tuttavaks Rootsi keskosas Älvdaleni vallas kõneldava älvdali keelega, mida hoitakse ja säilitatakse kui tõelist aaret. Selles blogipostituses võtame ette põneva teekonna ja vaatame lähemalt, mis teeb selle väikese keele niivõrd eriliseks.

Euroopas kõneldakse mitut laialt levinud keelt, nagu inglise, hispaania ja saksa keelt. Ent Euroopa keelemaastik on tegelikult märksa mitmekesisem, kui esmapilgul võib tunduda. Nimelt, teada-tuntud keelte vahel on peidus ka selliseid pärleid nagu pika ajaloo ja ainulaadsete joontega älvdali keel, mida mõistavad vaid vähesed.

Kohalike hulgas tuntud övdalsk, övdalską või lihtsalt dalska on üks põhjagermaani keeli, mida kõneldakse Rootsis Dalarna läänis asuvas väikeses Älvdaleni vallas. Tegemist on ohustatud keelega, mida räägib umbes 2000–3000 inimest, kellest üksnes täiskasvanud kõnelevad seda esimese keelena. Kuigi älvdali keelt on peetud üheks rootsi keele variandiks või murdeks, on mitmes uuringus jõutud teistsuguse järelduseni. Esiteks, see erineb olulisel määral ülejäänud rootsi keele variantidest. Teiseks, see on enamikule rootslastest peaaegu täiesti arusaamatu. Seda on põhjalikult standarditud, muu hulgas on koostatud ortograafiareeglid, ning selle tulemusena on trükis ilmunud hulk älvdalikeelseid raamatuid ja muid väljaandeid. Peale selle ei kohanda älvdali keele kõnelejad rootsi keelele üle minnes oma keelekasutust ega vastupidi. Selle asemel kasutavad nad koodivahetust.

Arhailise ja uudse põimumine

Älvdali keele teeb tõeliselt põnevaks asjaolu, et see on välismõjudest suhteliselt puutumata. Erinevalt rootsi keelest on see arenenud pikki sajandeid peaaegu isolatsioonis ja selle tulemusena säilitanud oma eripära. Püsima on jäänud paljud arhailised jooned (näiteks käändesüsteem), samas on üle võetud mitmed hilisema aja ilmingud (näiteks vokaalharmoonia).

Grammatika

Älvdali keele grammatika on märkimisväärselt konservatiivne, säilinud on hulk vanapõhja keelele omaseid jooni. Tegusõna muutevormid muutuvad vastavalt isikule ja arvule, nimisõnade käändeid on neli (sarnaselt tänapäeva islandi ja saksa keelega) ning säilinud on vanapõhja keelest pärit kolm grammatilist sugu. Tüvesilbi pikkus mängib käänamis- ja pööramissüsteemis olulist rolli. Esineb süntaktilisi iseärasusi, näiteks mitmuse esimese ja teise pöörde korral on võimalik isikulised asesõnad välja jätta ning teatud tüüpi lausetes on mitu subjekti. Paljud älvdali keele süntaktilised jooned on veel uurimata.

Sõnavara

Älvdali keele sõnavara on huvitav segu teistes keeltes tuntud tüvedest ja älvdali keelele eriomastest sõnadest, näiteks belgr (’seljakott’) ja brinde (’hirv’), mida standardses rootsi keeles ei ole. Keel areneb pidevalt, näiteks uute sõnade kasutuselevõtu kaudu, mõnikord ka morfoloogilise laenamise teel, näiteks raðio (’raadio’) ja uordbuok (’sõnaraamat’). Nooremad põlvkonnad toovad keelde ka rootsi sõnu, ent paljud neist ei ole kooskõlas älvdali keele grammatika ja foneetikaga. Neist muutustest hoolimata on älvdali keel hoidnud alal oma fonoloogilise ja muutesüsteemi eripära ning säilitanud oma eripärased kohanimed, sealhulgas talude nimed.

Fonoloogia

Älvdali keel eristub oma ainulaadse fonoloogia poolest. Selles on nasaalseid vokaale, vanapõhja keele helilisi frikatiive ja mõningatele murretele omaseid alveopalataalseid afrikaate. Erinevalt mõnest Norra ja Rootsi murdest ei muutu teatud konsonantide klastrid retrofleksseteks konsonantideks. Rõhk on tavaliselt sõna esimesel silbil. Häälikusüsteem sisaldab haruldasi nasaalseid vokaale, mis on pärit protogermaani ja vanapõhja keelest ning lisavad keelele eripära.

Väitekirjadest Minecraftini

Hoolimata oma rikkalikust pärandist seisab älvdali keel silmitsi mitme probleemiga, mis ohustavad selle püsimajäämist. Peamine oht on rootsi keele domineerimine, kuna see on riigikeel ning seega ühtlasi haridus- ja asjaajamiskeel. Ametlikes olukordades minnakse sageli üle rootsi keelele, mis paraku soodustab keelevahetust. Älvdalenis üles kasvanud noorem põlvkond eelistabki kõnelda pigem rootsi keelt, kuna selle kasutusvõimalused on laiemad ja majanduslikult otstarbekamad. Älvdali keel on jäänud peamiselt vanema põlvkonna kõnelda, mistõttu selle tulevik on ohus. Samuti on tunda poliitilist pinget, sest Rootsi valitsus ei ole älvdali keelt piirkondliku ega vähemuskeelena tunnustanud, vaid peab seda lihtsalt üheks rootsi keele variandiks.

Viimastel aastatel on älvdali keele säilitamise nimel tehtavad jõupingutused hoogustunud. Mitmesugused kultuuri- ja keeleorganisatsioonid ning kohalikud aktivistid on asunud seda pühendunult dokumenteerima, taaselustama ja populariseerima.

Teadlased on uurinud nii älvdali keelt kui ka selle kõnelejaskonda, selle tulemusena on koostatud põhjalikke sõnastikke ja grammatikakirjeldusi ning kokku lepitud õigekirjareeglid. Alates 2023. aastast on maha peetud kolm konverentsi, mille raames on keskendutud älvdali keele eri aspektidele. Nooremale põlvkonnale on Älvdalenis hakatud korraldama keelekursusi, et süvendada neiski uhkust oma keelelise pärandi üle. Älvdali keelt saab õppida ka mujal Rootsis ja isegi väljaspool, kusjuures paljud kursused on kättesaadavad veebi teel Skype’i ja Facebooki vahendusel. Kogukonna uhkuse ja ühtekuuluvustunde tugevdamiseks korraldatakse kultuuripärandi taaselustamise üritusi, mille eesmärk on peale kohaliku keele tutvustada ka sealseid tavasid.

2018. aastal algatas kohalik kogukond projekti „Wilum og Bellum“. Selle põhieesmärk on kaitsta, taaselustada ja arendada älvdali keelt ning inimesi sellest teadlikumaks muuta. Projekti eesmärk on anda kõigile Älvdaleni lastele ja noortele võimalus oma keelest ja kultuurist süvitsi osa saada, tagada pidev keeleõpe lasteaedades ja algkoolides ning saavutada 2030. aastaks eesmärk, et vähemalt 30% Älvdaleni üheksanda klassi õpilastest valdab seda.

2021. aasta alguseks oli älvdali keel selle projekti tulemusena edukalt lõimitud gümnaasiumide õppekavasse. Koolid korraldavad älvdalikeelseid noortelaagreid, loovtöövõistlusi ja teemanädalaid ning avaldavad noorte autorite loomingut sisaldavaid älvdalikeelseid raamatuid. Isegi Minecraft on älvdali keelde tõlgitud ja loodud on rakendus, mis sisaldab älvdalikeelseid mänge ning muid tegevusi nii eelkooli- kui ka kooliealistele lastele.

Aktivism on keele säilitamise nurgakivi

Älvdali keele säilitamine ei tähenda mitte ainult selle unikaalse keele, vaid terve kogukonna kultuurilise identiteedi kaitsmist. Keel on meie kultuuriline pärand ja selle kadumisel jääksime ilma ühest osast oma ajaloost. Raskustest hoolimata sisendab kogukonna aktivism lootust, et älvdali keel jääb püsima. Selle taaselustamise püüdlused koos kogukonna otsusekindlusega tõotavad helgemat tulevikku.

Kokkuvõtteks võib öelda, et älvdali keel on aare, mis väärib tähelepanu ja kaitset. See on elav side minevikuga, tunnistus keele säilenõtkusest ja Älvdaleni inimeste kultuurilise identiteedi läte. Maailma keelelist mitmekesisust tähistades tuletagem meelde just selliseid varjatud pärle, nagu on älvdali keel, mis rikastavad meie arusaamist kommunikatsioonist ja pärandist.