Koodivahetusest: grammatiline vaade

Oled vahel ehk märganud, et kipud eestikeelses vestluses kasutama võõrkeelseid sõnu, seda eriti siis, kui vastavat sõna eesti keeles pole olemaski? Kas oled ka jälginud, kuidas sa seda teed? Nähtust, kus inimene kasutab vestlemisel vähemalt kahte eri keelt (või murret), nimetavad keeleuurijad koodivahetuseks. Eelmises postituses vaatlesime lähemalt põhjuseid, miks me suheldes sageli korraga mitut keelt kasutame. Põhjuste kõrval on ehk rohkemgi uuritud, kuidas mitme keele kasutus toimub, ning seda asume lahkama ka siin.

koodivahetus

Lausete ehitamine kui legoklotside kokkupanek

Esmalt vaatame lähemalt, millest koosneb lause. Vaikimisi nimetatakse lauseks sellist keeleüksust, mis väljendab terviklikku mõtet; keelte lõikes võib lausel olla ka muid (grammatilisi) nõudeid. Näiteks eesti keeles peab lause sisaldama tegusõna (1), samas kui vene keeles pole see tingimata vajalik, sest tegusõna быть ’olema’ ei kirjutata sageli välja (2).

  • Õues sajab
  • На улице ___ дождь. ’Õues (on) vihm.’

Lauset võib mõnes mõttes vaadata kui legoklotsidega kokku pandud ehitist, kus klotsideks ise on sõnad. Sõnad, olenevalt liigist, võivad omakorda käänduda (3), pöörduda (4) ja/või ühilduda (5). Selleks lisatakse sõnatüvele erinevaid morfeeme, mis on keeleteaduses kõige väiksemad tähenduslikud keeleüksused ehk kujundlikult öeldes kõige pisemad ehitusklotsid, mis võivad ehitisele mingisuguse kuju anda. Morfeemide liitmisel võib muuseas muuta sõnaliiki (6) ja ka tähendust (7).

  • Panin kruusi laua+le.
  • Käi+sime eile teatris.
  • Tal on jalas puna+sed sok+id.
  • Ta tants+ib kogu aeg ehk talle meeldib tants+imine.
  • Kas see film oli huvitav või eba+huvitav?

Niisiis on lausete moodustamine üks lihtne legoklotside ehitusprojekt. Kujuta aga ette, et otsustad ehitamisel kasutada teise tootemargi klotse, mis pole täpselt samade mõõtmetega. Mis sa siis teed? Tavaliselt püütakse sel juhul klotse ühildada nii, et need mingisugusegi paigutusega koos püsiks. Samamoodi käitume ka siis, kui asume emakeelses vestluses kasutama võõrkeelseid sõnu, fraase või terviklauseid – püüame alateadlikult uue sisendi kohandada emakeelega ehk toimub protsess, mida keeleteadlased nimetavad keeleliseks integreerimiseks.

grammatiline

Kääna või pööra, ütle üks sõna või terve lause

Allpool vaatleme mõningaid koodivahetusliike, mis toimuvad nii sõnavara- kui lausetasandil. Huvitava asjaoluna võib täheldada, et kuigi mitmed uuringud kasutavad erinevat uurimisainestikku (nt intervjuud, netikommentaarid, blogipostitused jpm), nende tulemused siiski mõneti kattuvad. Näiteks eesti keeles kasutame sagedamini võõrkeelseid sõnu ja fraase (nt oh my god, adios) kui terveid lauseid; neidsamu sõnu mugandame niivõrd palju, et need lõpuks kinnistuvad eesti keeles ja jõuavad ka sõnaraamatusse (nt okei, sorri, davai). Kuigi koodivahetuse liigendusi on erinevaid, tutvustame siinkohal kõige lihtsamat eristamist: terviklik vs. mugandatud koodivahetus ning lausesisene vs. lauseteülene koodivahetus.

1. Terviklik koodivahetus

Koodivahetust nimetatakse terviklikuks, kui sõna või fraas tuleb teisest keelest üle muutmata kujul, st ilma igasuguste käände- või pöördelõppudeta, ning seejuures sobitub see hästi ka emakeelse lausega. Näiteks:

  • actually, ma olen seda raamatut juba varem lugenud;
  • see meigibränd on tried and true, nagu tõesti kvaliteetne.

2. Mugandatud koodivahetus

Sageli aga teises keeles olev sõna või fraas ei sobi emakeelse lausega ning suupärasem on seda morfeemide abil kohandada – sellist koodivahetust nimetatakse lihtsustatult öeldes mugandatuks. Seda tüüpi koodivahetus mõjub nii mõnelegi kummalisena just kirjapildis, kuigi paljud sõnad on juba kinnistunud ka emakeeles. Näiteks:

(1) kas sa nägid mitu inimest like’is seda postitust?

(2) ostsin ühe floral pattern’iga kleidi.

3. Lausesisene koodivahetus

Veel üks viis koodivahetust liigendada on lausete kaudu: näiteks võivad keeltevahelised üleminekud toimuda lause sees, kas siis üksiku(te) sõna(de)na või fraasi(de)na. Seda tüüpi koodivahetus on väga levinud ja peegeldab selgelt, mis on kõneleja emakeel ja mis võõrkeel. Näiteks:

(1) mul on kodus nii palju taimi, et ma olen ehtne plant mom;

(2) see on väga confidential.

4. Lauseteülene koodivahetus

Üsna harva kasutavad aga inimesed võõrkeelseid terviklauseid. See võib sageli juhtuda siis, kui üks kõneleja alustab vestlemist võõrkeeles ning tema vestluskaaslane läheb loomulikult selle keelevahetusega kaasa. Samuti esineb seda tüüpi koodivahetust pikalt välisriigis elanud kõnelejate keelekasutuses. Näiteks:

(1) alright, time for work;

(2) ja mu jalg oli literally crackedoh my god are you okay?

SAADA MEILE PÄRING!

Lisa ka oma e-posti aadress ja failid ning saada päring. Ootame.