Kuidas mõjutavad kliimamuutused põliskeeli: kolm ainulaadset keelt, mis on sattunud hävimisohtu

Katarina

Blogi, Keeled20 november, 2023

Kliimamuutus mõjutab sageli valdkondi, mis mängivad selle põhjustamises kõige väiksemat rolli. Põlishõimudel üle kogu maailma on peaaegu olematu ökoloogiline jalajälg, sest nad tegelevad peamiselt jahipidamise ja korilusega. Ometi on nad sunnitud kiirete kliimamuutuste tõttu oma esivanemate maadelt lahkuma.

Kliimapõgenikud leiavad end kogukondadest, kus ei räägita ega väärtustata nende emakeelt ning see toob kaasa põliskeelte hääbumise või isegi hävimise. Selles postituses võtame ette teekonna maailma kolme erilisse paika, kus põliskeel on kliimamuutuste tõttu ohtu sattunud.

Sölkupid näevad, et traditsiooniline sõnavara kaob

Kliimamuutus mõjutab rängalt sölkupe, kes elavad Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel. Suuremasse soome-ugri keelkonda kuuluv sölkupi keel on lõunasamojeedi haru ainus säilinud keel. Hinnanguliselt räägib seda ainult 600 inimest. Venestamise tõttu sattus keel niigi hävimisohtu, kuid kliimamuutus kiirendab selle hääbumist veelgi.

Sölkupi keeles on mitu murret, millest ühel, Tazi murdel, on koguni 25 täishäälikut. Kuni 20. sajandi alguseni oli sölkupi keel Lääne-Siberis lingua franca ehk ühine suhtluskeel, mida piirkonna hõimud kasutasid omavaheliseks suhtluseks. Tänapäeval räägivad seda peamiselt vanemad sölkupid ja see on noorte igapäevasest kõnest peaaegu täielikult kadunud.

Sölkupi keeles on 13 käänet ja sarnaneb selle poolest Euroopa soome-ugri keelte soome, eesti ja ungari keelega. Nagu soome ja eesti keeles, moodustuvad arvud „kaheksa“ ja „üheksa“ lahutamise teel, shedtyatgvet tähendab „kaheksa“ (kaks puudub kümnest) ja okkyrtyatgvet „üheksa“ (üks puudub kümnest).

Vene kliimaaktivist Polina Shulbayeva ütleb, et sölkupid on traditsiooniliselt tegelenud kalapüügi ja ulukijahiga, mis on aga jää puudumise tõttu raskendatud. Jää puudumine on tingitud omakorda kliimamuutustest.

Kuna jääd on järjest vähem, on metsloomade rändeteed ettearvamatud, jättes sölkupi jahimehed traditsioonilise toiduta. Samuti muudab jää puudumine talvise kalapüügi peaaegu võimatuks. Kliimast tingitud toitumisharjumuste muutus mõjutab negatiivselt sölkupi inimeste tervist.

Traditsiooniliste eluviiside kadumise tõttu on kliimamuutustel kahjulik mõju ka keelele. Kui kaovad tavapärased harjumused või toit, kaovad ka vastavad sõnad. Nii kaob keelest märkimisväärne osa kalapüügi ja jahindusega seotud sõnavarast ning üha rohkem sõnu vajub järjest enam unustusse.

Tšakaali keele kõnelejad kogevad keele kiiret sulandumist

Kliimamuutus ei mõjuta mitte ainult põhjapolaarjoonest põhja poole jäävaid keeli, vaid kimbutab ka ekvaatori lähedal asuvaid riike, näiteks Ghanat. Ghana põhjapoolsed piirkonnad seisavad silmitsi tõsiste kliimaga seotud probleemide – kõrgema temperatuuri, sademete hulga vähenemise ja metsatulekahjudega. Kuna riik sõltub suuresti põllumajandusest, on põhjapoolsetel hõimudel üha raskem täisväärtuslikku toitu leida.

Igal aastal sunnib kliimamuutus suurt hulka põhjapoolsetest hõimudest pärit ghanalasi kolima lõunapoolsetesse linnakeskustesse. Kuna linnades domineerivad suuremad keelerühmad, hakkavad vähemuskeelte kõnelejad kiiresti rääkima kohalikku keelt, kiirendades seeläbi oma emakeele hävimist. Üks selline keel on tšakaali keel.

Tšakaali on vähemuskeel, mida kõneldakse Ghana Lääne-Ülem piirkonnas. Teadaolevalt on sellel umbes 6000 kõnelejat. Keel seisab aga rände ja noorte kõnelejate arvu vähenemise tõttu silmitsi kiire hääbumisega, mille tulemusena on tšakaali keel liigitatud väga ohustatud keeleks.

Tšakaali keelel puudub kirjasüsteem ja seda on peamiselt kasutatud suuliseks suhtlemiseks. Sellegipoolest tähendaks tšakaali keele kadumine suurt kaotust maailma keelte mitmekesisusele. Keel on tihedalt põimunud kogukonna uskumustega. See ilmneb keerukates, kuid kütkestavates kõnekeele tabudes.

Näiteks väldivad tšakaali keele kõnelejad teatud loomade ja nähtuste nimetamist, et mitte äratada nende tähelepanu. Selle asemel kasutatakse kirjeldavaid peitesõnu, näiteks elevant (bɔ̀là) oleks „suurkäeomanik“ (néŋ-tɪɪ̄n̄ā) ja öö (tébíŋ̀) „rikutud koht“ (bárà-tʃɔ́gɔ́ʊ́). Peale selle keelavad tšakaali keele kõnelejad põrandat pühkida või isegi nimetada sõna „luud“ (tʃãã) sel ajal, kui keegi parasjagu sööb.

Tšakaali keelele on iseloomulik palataalne plõksuv heli, mida tehakse suletud suuga ja mis enamikus maailma keeltes puudub. Ühte plõksu kasutatakse kõige sagedamini jaatava vastusena ja kahte plõksu eitava vastusena.

Noored ahambi keele kõnelejad peavad hakkama saama uudses keelekeskkonnas

Vaikse ookeani lõunaosas asuv pisike Vanuatu saareriik on tuntud maailma suurima erinevate keelte tiheduse poolest. 12 189 ruutkilomeetri suurusel alal on kasutusel koguni 110 keelt. Seega on seal keskmiselt üks keel iga 111 ruutkilomeetri kohta.

Kahjuks on Vanuatu 2016. aasta ülemaailmse riskiindeksi kohaselt ka riik, mis on loodusõnnetustes kõige haavatavam.

Üks keeltest, mis kliima tõttu üha enam hääbub, on ahambi keel. Ahambil on praegu umbes 1000 kõnelejat ja seda räägitakse sama nime kandval väikesel saarel. Kahjuks on halvenevate kliimatingimuste tõttu väljaränne suurenenud ning uutesse keskkondadesse emakeelt üldjuhul kaasa ei tooda.

Märkimisväärne osa Ahambi saarest asub madalal maal, mistõttu ohustavad seda üleujutused. Pärast 2009. aasta tsunamihoiatust viis Vanuatu valitsus kohaliku keskkooli püsivalt Malekula saarele. Kooli ümberpaigutamine tähendab, et kujunemisjärgus lapsed käivad koolis teises keelekeskkonnas, mis aga tekitab probleeme oma emakeele säilitamisel.

Arvestades ahambi keele rikkust ja ainulaadsust, oleks selle kadumine suur kaotus. Ahambi keele teeb tõeliselt omapäraseks selle eriline foneetika. Keelel on neli erinevat trillerit ehk häälikut, mis tekitavad vibreeriva heli. Selline mitme trilleri esinemine ühes keeles on väga haruldane.

Peale selle, et ahambi on rikas trillerite arvu poolest, on selles ka erakordselt haruldane triller, mis enamikes maailma keeltes puudub. See haruldane triller on tuntud kui bilabiaalne triller, mis tekib õhu väljasurumisel läbi suletud suu, tekitades huultega vibreeriva „brrr“-heli.

Põliskeelte hääbumine on kaotus tervele inimkonnale. Juhtimaks tähelepanu hävimisohus keeltele kogu maailmas, kuulutas UNESCO välja rahvusvahelise põliskeelte kümnendi 2022–2032. Algatus hõlmab mitmesuguseid strateegiaid, sealhulgas keeleõppekeskkondade loomist, põliskogukondade abistamist ja toetust loodusõnnetuste korral. Loodame, et see aitab põliskeelte hääbumist pidurdada.