Ühe kanadalase eesti keele õppimise lugu: sissevaade võõrasse maailma
Kui ma kaks aastat tagasi eesti keelt õppima hakkasin, kuulsin sageli, et seda keelt on kõige raskem omandada just neil, kes räägivad emakeelena inglise keelt. Pean tunnistama, et olen sellega nõus. Samas on eesti keeles nii mõndagi, mis muudab selle pigem lihtsasti omandatavaks keeleks. Toon välja seitse tähelepanekut, mis mul on eesti keele õppimise käigus tekkinud.
1. Esmamulje: meloodiline, monotoonne ja üdini erinev
Minu esmamulje oli, et eesti keel on ebatavaline, maagiline, iidne ja salapärane. Osalt oli see mulje õige, kuid mõne aspekti pidin hiljem eesti keele, kultuuri ja ajalooga lähemalt tutvudes ümber hindama.
Kui Eestisse saabusin, märkasin, et eesti keelt kõneletakse vaikse häälega ja monotoonsel toonil. Selle kõla oli õrn ja meloodiline ning erines kõigist keeltest, millega olin varem kokku puutunud.
Alguses arvasin, et kui eesti keel üldse millegagi sarnaneb, siis võib-olla põhjagermaani ehk Skandinaavia keeltega, näiteks rootsi, taani ja norra keelega. Päris alguses ma isegi ei teadnud, et nii eesti kui ka soome keel kuuluvad soome-ugri keelte hulka ja erinevad indoeuroopa keeltest, kuhu enamik Euroopas kõneldavatest keeltest kuulub.
Eestisse esimest korda saabudes tekkis mul ka tunne, et eesti keel on väga vana. Nüüd ma isegi ei mäleta, miks ma seda arvasin, kuid küllap võis see arusaam tekkida seetõttu, et käisin sageli Tallinna vanalinnas jalutamas.
Võõrhäälikud ä, ö, ü ja õ samal ajal nii lummasid mind kui tundusid ka ebatavalised. Ä, ö, ü, ja õ hääldamisega harjumiseks läks omajagu aega, kusjuures isegi lihtsate sõnade puhul esines raskusi, näiteks sõnas „tere“ r-hääliku või sõnas „aitäh“ ä-hääliku hääldamisel.
2. Eesti keel on lihtne, kuid tõhus
Mulle meeldib kõige rohkem eesti keele lihtsus.
Alguses ajas eesti kirjakeel mind segadusse ja sageli oli raske üht sõna teisest eristada; kõnekeelest ei maksa rääkidagi. Suureks kergenduseks saabus aga hetk, mil mõistsin, et eesti keel võib tegelikult ka üsna lihtne olla.
Näiteks väljendavad poodide nimetused, nagu „lihapood“ või „lillepood“, väga otsekoheselt seda, mida sellest poest osta saab. Saaremaa, Eesti suurim saar, kõlaks inglise keeles „island land“ – see sõna tabab minu meelest väga hästi Saaremaa olemust. Selliseid näiteid leidsin veel palju teisigi.
Samuti saab eesti keeles sama sõnaga väljendada korraga mitut täiesti erinevat tähendust. Sõna „must“ võib viidata värvusele, määrdumisele või pimedusele. „Maa“ võib viidata maismaale, maakohale või maakerale. Mõlema sõna arvukad tähendused on piisavalt erinevad, et sama sõna saab eri tähenduste edasiandmiseks edukalt kasutada. Ma mõistsin, et eesti keeles ei ole vajagi ulatuslikku sõnavara, et arvukaid tähendusi edasi anda.
Vahel koguni tundub, et eesti keele eesmärk on luua juurde võimalikult vähe uusi sõnu. Mitme keeruka ingliskeelse sõna moodustamine käib eesti keeles liitsõna kaudu. Näiteks on ingliskeelne „refrigerator“ eesti keeles lihtsalt „külmkapp“ (ingl cold cabinet).
Eestlased saavad hakkama ka ilma artikleid a või the ja soolisi asesõnu he või she kasutamata. Algul tundus ilma nende sõnadeta suhelda võimatu, kuid ajapikku sain aru, et mingil kummalisel moel see siiski toimib.
Vahel leian koguni, et inglise keeles on asjad liiga keerulised, samas kui eestikeelsed vasted on otsesed ja loogilised – ning samamoodi kirjeldatakse tihti ka eestlasi endid.
Sellised võrdlused panevad mind mõtisklema, kas keel mõjutab rahvast või rahvas keelt. Ilmselge vastus on, et keel ja kultuur on omavahel täielikult põimunud ja neid tuleb vaadelda ühiselt.
3. Eesti keele väljendusviis on otsekohene
Eesti keeles on lihtne otseselt suhelda. Üks näide on sõna „pidama“, mille alla koondub ingliskeelne fraas „to have to“. Võib öelda „Me peame lahkuma kell kaheksa“, mis inglise keeles kõlaks „We must leave at eight o’clock“. Selline lause oleks aga inglise keeles liiga otsekohene ja nõudlik ning palju tavalisem oleks öelda hoopis „We should leave at eight o’clock“ („Me peaksime lahkuma kell kaheksa“).
Inglise keel jätab rohkem võimalusi tõlgendamiseks. Sõna „should“ ehk „peaks“ võib tõlgendada kui soovitust, kuid olenevalt kontekstist võib see olla ka käsk. Näiteks võib tööandja öelda, et töötaja peaks kella üheksaks tööl olema. Kuigi „peaks“ võib olla soovitus, on olukorra põhjal üsna selge, et tegemist on käsuga. Eesti keeles kasutatakse vähem inglise keelele omast tingivat kõneviisi ja väljendeid, nagu võiks, peaks ja saaks (may, might, should ja could). Minu arvates on selle tulemusena suhtlus otsekohesem ja selgem ning inglise keelega võrreldes on ka vähem tähenduse üle peamurdmist.
4. Eesti keeles on loodus kesksel kohal
Hakkasin eesti keelt õppima oma ümbrust vaadeldes. Aja jooksul märkasin, et Tallinnas on palju kohti ja tänavaid, mis on saanud oma nime looduse järgi. Kitseküla, Kassisaba, Kalamaja, Kopli, Kadaka, Soo ja Jõe on vaid üksikud näited.
Kui mõistsin, et esmapilgul täiesti võõrad sõnad on tegelikult nii lihtsad, näiteks Kalamaja (inglise keeles „Fish House“), heidutas eesti keele õppimine mind aina vähem. Ühtlasi pani see mind aru saama, et loodus on Eesti elus erilisel kohal.
Nii mõnelgi mu kolleegil ja tuttaval on loodusega seotud perekonnanimi. Näiteks Õunapuu, Kivi või Tamm, mis inglise keeles tähendavad vastavalt „Apple tree“, „Stone“ ja „Oak“. Inglise keeles on aga sellised perekonnanimed haruldased.
Mulle meeldib Eesti nimede lihtsus ja otsene tähendus. Inglise keeles ei ole ilma põhjaliku uurimistööta eriti lihtne aru saada, mida perekonnanimi tähendab või mille järgi on inimene oma nime saanud.
5. Eesti keele õppimist tuleb alustada nullist
Kui kõneleda emakeelena inglise keelt, on üsna kerge näiteks hispaania või prantsuse keelt õppida. Prantsuse ja hispaania keeles on palju sõnu, mis sarnanevad inglise keele sõnadega, mistõttu on lihtne nende tähendusi aimata.
Näiteks on hispaaniakeelsete sõnade „necesitar“ ja „vender“ („vajama“ ja „müüma“) tüved väga sarnased ingliskeelsete sõnade „necessary“ ja „vendor“ tüvedega. Seepärast on sõnade tähendust kerge ära arvata ja selliste seoste abil jäävad need kiiremini meelde.
Eesti keeles on võrreldes inglise keelega niivõrd vähe sarnaseid sõnu, et taolistele seostele ei saa lootma jääda. Eesti keele õppimisega peab otsekui nullist alustama. Eesti ja inglise keele vahel seoste otsimine kipub keeleõpet ainult takistama, seega tundub, et parim meetod eesti keele õppimiseks on läheneda sellele nagu laps ja unustada kõik oma teadmised inglise keele kohta.
6. Iga täht on tähtis
Mulle kui inglise keelt emakeelena kõnelejale on täiesti uus kogemus hääldada sõnu kirjapildi järgi. Kuigi selle taga olev loogika on lihtne, võib see siiski keerukaks osutuda.
Kanada inglise kõnekeeles on tavaline, et mõnele tähele vastav häälik jäetakse sõnas hääldamata. Näiteks hääldatakse sõna „Toronto“ tihti „Torono“ ja „vegetables“ (eesti keeles „juurviljad“) kui „vegtabls“.
Kui ma eesti keelt kõneledes oma harjumuspärast tava järgin, ei saa keegi aru, mida ma öelda tahan. Näiteks hääldades „mahl“ kui „mal“, selle asemel et sõnas „mahl“ igale tähele vastav häälik korralikult välja hääldada, jäävad eestlased mulle nõutult otsa vaatama.
7. Sama sõna erinevas käändes
Üks heidutavamaid tahke eesti keele õppimisel on asjaolu, et selles on lausa 14 käänet. Kui oma keeleõpingutega alustasin, tekitas see tunde, et eesti keelt on võimatu õppida.
Arvukate käänete tõttu võib algajale jääda petlik mulje, et ta ei oska kuigi palju sõnu. See on kindlasti üks põhjuseid, miks eesti keel tundub niivõrd keeruline olevat.
Näiteks õpib algaja ära sõna „kodu“. Kuigi tema sõnavaras on nüüd olemas sõna „kodu“, võib ta sõnavorme „koju“, „kodust“ või „koduga“ pidada esialgu uuteks sõnadeks, sest ta ei tea, et tegemist on sama sõna eri käändevormidega. Inglise keeles sellist olukorda ei teki, sest lugeja või kuulaja kohtab tuttavat sõna samas vormis: „home“ (kodu), „to home“ (koju), „from home“ (kodust) ja „with home“ (koduga).
Ebareeglipäraselt käänatavaid tundmatuid sõnu nähes arvasin tihti, et ma ei teegi keeleõppel edusamme. Kui aga õppisin selgeks eesti keele käänded ja ebareeglipäraselt käänatavad sõnad, aitas see mul keele ülesehitusest paremini aru saada ja pärast seda ei tundunudki eesti keel enam nii keeruline.
Iga uue keele õppimine võib oluliselt muuta seda, kuidas inimene maailma mõistab ja ennast väljendab. Eesti keele õppimise tulemusel sain heita pilgu eestlaste maailmavaatele, mis andis mulle palju mõtteainet. Pean tunnistama, et kaks aastat kestnud õpingute järel eesti keel mul veel täiesti selge ei ole. Püüdlen aga oma eesmärgi, suurepärase eesti keele oskuse poole iga päev, et saaksin Eestit eesti keele kaudu täiel rinnal kogeda.
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Praktika tõlkebüroos: kammitsad ja kordaminekud
Tõlkebüroo projektijuht Gerda leiab kõigiga ühise keele
