Kodulehe tekst – milline see olema peaks?

Viimati mainitud eesmärgis peitub väike vastuolu.

Jah, on hea, kui inimene leiab tarviliku infokillu loetud sekunditega üles. Kui selleks läheb juba minuteid, on nii veebilehel liikumine kui ka selle ülesehitus ilmselt keerulised. Külaline võib seepeale loobuda ja „proovida õnne“ konkurendi kodulehel.

Samas ei ole ettevõtte huvides ainult kiire infoedastus, vaid ka see, et külastaja veedaks veebilehel võimalikult kaua aega ja tuleks siia tagasi.

Sellele paradoksile on ainult üks lahendus: kui külaline on kodulehele jõudes oma esimese infonälja kustutanud, peab tal olema veel põhjust siin ringi vaadata. Järelikult pakub koduleht peale toodete-teenuste tutvustamise ja kontaktinfo veel midagi.

Siit jõuamegi esimese loogilise küsimuseni.

Üldjoontes on pilt selge: ettevõte tutvustab kodulehel oma tegevust ja annab teada, kuidas temaga kontakti saada, mõni pilt ka juurde ning valmis ta ongi.

Nii lihtsakoelisi kodulehti täna enam naljalt ei näe. Otsimootorid neid ei armasta ja siinkirjutajalgi kulus omajagu guugeldamist ja nuputamist, et leida kasvõi üksainuski algelise sisuga koduleht. Kuid neid siiski on.

Kodulehele sisu luues tuleb lähtuda kodulehe kasutajatest ehk ettevõtte või asutuse klientuurist. Mida külastaja lehelt leida soovib? Mida ta tahab teada? Miks ta siin üldse on?

Et sihtrühma ootustest paremat ülevaadet saada, tasub panna kokku testrühm. See on hulk inimesi, kelle ülesanne on anda kodulehe sisu jaoks ideid.

Ideekorje näeb välja nii: testrühma liikmed kujutavad ette, et nad seisavad silmitsi mingi probleemiga, mille lahendamisega ettevõte tegeleb.

Oletame näiteks, et pakute keemilise puhastuse teenuseid. Igal testrühma liikmel on mõni puhastust vajav ese. Nüüd peavad nad kirjutama üles kõik küsimused ja mured, millele nad puhastusfirma kodulehelt vastuseid tahaksid saada.

Näiteks: milliseid materjale keemiliselt puhastatakse, millised on teenuste hinnad, kui kaua puhastus aega võtab, millistel kellaaegadel ja nädalapäevadel on puhastusfirma avatud, kas puhastusteenust saab ka koju tellida, kas rõivad triigitakse pärast puhastust, kas iga pleki saab pesust välja, kas firma pakub ka õmblusteenust, kuidas ettevõttega ühendust saab võtta, kas kodulehel on ka KKK ehk korduma kippuvate küsimuste rubriik jne.

NB! Ideekorje aitab kodulehele esialgse sisu luua. Edaspidi tuleb sisu regulaarselt üle vaadata ja värskendada.

Kodulehe esileht on kõige olulisem. See on nagu uks, mille taga on peidus hulgaliselt detailsemat teavet, pilte ja võibolla ka videoid.

Inimesed on enamasti kärsitud ja tahavad kohe teada saada, mida see konkreetne koduleht pakub. Sestap ei tohi avaleht külastajat eemale peletada, vaid peaks andma põhjuse uks avada ehk kodulehel edasi liikuda.

Mööblifirma kodulehte vaatav inimene tahab ilmselt uut mööblit osta. Kuna sõna „mööbel“ on üldnimetus ja võib tähendada nii pehmet mööblit kui ka köögimööblit, peaks kodulehe järgi esimese asjana olema selge, millist mööblit täpsemalt just see ettevõte pakub.

Hea variant:

Mööblifirma nimi

Diivanid. Nurgadiivanid. Diivanvoodid. Sohvad. Tugitoolid

Halb variant:

Mööblifirma nimi

Lai valik mööblit igale maitsele

1. Üks sagedasemaid vigu, mida kodulehtedel kohtab, on keskendumine ebahuvitavale ja -olulisele. Näiteks kirjutatakse esilehel pikalt-laialt ettevõtte ajaloost.

Mõelge ennast hetkeks külastaja rolli: kas see on info, mida tal on esimese asjana vaja teada?

Kui firma on kaua aega tegutsenud ja tal on palju kogemusi, siis on see loomulikult väärtus omaette ja tulevane klient võtab pikaaegset ajalugu usaldusväärsuse garantiina, aga sellele ei pea rõhuma kohe esilehel.

2. Ka avalehel silmatorkavas kirjas kuvatud küsimused ja pöördumised, nagu näiteks „Kes me oleme?“, „Tere tulemast meie organisatsiooni kodulehele!“, „Kuidas saame abiks olla?“, „Mida me teeme?“ või „Mida me pakume?“ ei anna suurt midagi See on umbes sama, kui maja fassaadil laiutaks suurelt silt „Pood“ või „Asutus“.

3. Avalehel ei ole ka kuigi viisakas survestada külastajat kohe raha kulutama. Vilkuvate „telli kohe“ ja „osta nüüd“ nuppude asemel võiks potentsiaalse kliendi juhatada esmalt pakutavaga lähemalt tutvuma.

Esilehelt liigub külastaja edasi alamlehtedele, kus ta leiab täpsemat teavet firma tegevuse kohta.

Mida panna alamlehtede menüüs esimeseks, mida teiseks ja mille võib jätta loetelus viimaseks?

Alamlehtede pingeritta sättimisel (esimesel kohal on kõige olulisem) ja sisuga täitmisel tuleb jällegi mõelda end veebilehe külastaja asemele: kas ta tahaks kõigepealt tutvuda pakutavate teenuste-toodetega, vaadata pilte või videoid tehtud töödest, tutvuda firma töötajatega ja ettevõtte ajalooga, lugeda blogi või liikuda kodulehe kaudu edasi ettevõtte sotsiaalmeediakontole.

Alati tasub ka vaadata, kuidas konkurendid on oma kodulehel talitanud. Mida nemad peavad oluliseks ja mis paistab neile olevat teisejärguline.

Kindlat reeglit teemade järjestamisel pole, igal kodulehel on menüü erineva loogika põhjal üles ehitatud. Üks ühine joon siiski on: tavaliselt on kontaktinfo (nii ripp- kui ka vertikaalmenüü puhul) eelviimasel või viimasel kohal.

NB! Üldine meiliaadress ja telefoninumber peaksid olema kodulehel iga lehe jaluses. Nii on külastajal mugav huvi korral kohe ühendust võtta ja tal ei ole vaja minna esilehele kontaktteavet otsima.

Kodulehe menüüde pealkirjastamisel kasutage külastajatele tuttavaid käibesõnu. Tavainimesele harjumatud ja võõrapärased terminid on targem kõrvale jätta, sest kõik ei pruugi neist aru saada.

Hea variant: plastaknad ja -uksed

Halb variant: PVC-raamiga avatäited

Pealkirjad on määrava tähtsusega. Nende ülesanne on anda napisõnaliselt ja selgelt ülevaade alamlehe või -menüü sisu kohta. Pealkirjast sõltub, kas inimene vaevub sisuteksti edasi lugema. Hea pealkiri aitab ka otsingusüsteemil veebilehe sisust paremini aru saada ja see omakorda parandab lehe võimalusi tõusta otsingutulemustes ettepoole.

Valige igale alamlehele sisu luues kaks kuni kolm märksõna, millele leht optimeerida. Kasutage neid märksõnu nii pealkirjades kui ka tekstis. Ühel leheküljel võiks kindlat märksõna kasutada vähemalt neli kuni kuus korda. Tekstimahukamate lehtede puhul rohkem.

Kui sisutekstis on üle 100 sõna, siis tuleb jutt jagada lõikudesse. Enam kui 200 sõna sisaldava teksti puhul on otstarbekas lõigud sisu järgi alapealkirjadega liigendada või tuua kõige olulisemad mõtted välja eraldi punktidena.

Võimaluse korral eelistage lühemaid kirjeldusi ja seletusi.

Kui jutt käib mitmest asjast, näiteks teenusest, korraga, siis on otstarbekas neid ühte patta mitte panna. Keegi ei viitsi pikast, olgugi et liigendatud, tekstijorust vajalikku detaili üles otsida.

Oma toodet või teenust kirjeldades mõelge end taas tarbija rolli. Tähtis on tuua välja, kuidas või mil moel pakutu klienti aitab, tema elu paremaks teeb ja milliseid probleeme lahendab. Ehk siis kirjelduste puhul ei ole võtmeküsimus „mis?“, vaid „kuidas?“.

NB! Valgel taustal tekst mõjub kõige paremini.Valgelt foonilt on ka kõige lihtsam lugeda.

NB! Proovige leida oma kodulehe sisus kohti, kus saaksite viidata oma veebilehe teistele osadele. Need lingid on kõige loogilisemad nii lugejatele kui ka otsingumootoritele. Vältige viitamist väljendite ja sõnadega, nagu „klõpsa siin“ või „edasi“.

Hoidke eneseupitamisega tagasi

Mõõdutundetut kiidulaulu kohtab Eesti ettevõtete veebilehtedel õnneks harva.

Oma saba kergitada ei ole küll häbiasi, aga tunnustus tehtud tööle mõjub palju veenvamalt, kui see tuleb kelleltki teiselt. Rubriigid „Kliendid meist“, „Tagasiside klientidelt“ või „Meie kliendid on arvanud“ on sobivad kohad, kus kiidusõnu välja tuua.