Kuidas kirjutada arvamuslugu, mis ka avaldatakse
Oma arvamuse avaldamine on tänu sotsiaalmeediale lihtsam kui kunagi varem. Sellest hoolimata ei ole arvamuslugude kirjutamine oma tähtsust kaotanud – häid arvamuslugusid loetakse, nende üle arutletakse ning arvamusliidreid austatakse ja kuulatakse. Aga arvamuslugu on ka žanr, mis aitab ajakirjandust rahvale lähemale tuua. Isegi kui sa oled alles algaja, ei tasu arvamuse avaldamist karta. Järgnevalt annab Toimetaja tõlkebüroo paar nippi, mis arvamusartikli kirjutamisel abiks võivad olla.
Arvamusloo teema valimine
Jahimees peab mõtlema nagu hirv, arvaja peab mõtlema nagu ajakirjanik. Selleks, et sinu lugu avaldataks, peab see olema piisavalt huvitav, kergelt (aga kindlasti mitte liialt) intrigeeriv ja hästi kirjutatud. Põhiline aga: see peab kokku sobima parasjagu meedias käiva aruteluga.
Paar soovitust teema valimiseks:
- lugu võiks olla päevakajaline, aga kui sa pole väga tuntud isik, peab see olema kirjutatud ka mingi huvitava nurga alt või sisaldama infot, mida üldsus ei tea;
- võid ka tõstatada uue ja ootamatu teema – eriti headest arvamusartiklitest algab uus päevakajaline arutelu;
- kirjuta teemast, mis sul on pikka aega hingel olnud ja mille kohta oled põhjalikult infot kogunud;
- kirjuta isiklikust kogemusest, mis illustreerib mõnda laiemat probleemi.
Arvamusloo kirjutamine
Vorm
Ülesehituselt on arvamuslugu samasugune nagu koolikirjand – see koosneb pealkirjast, sissejuhatusest, teemaarendusest (argumentidest) ja kokkuvõttest.
Pealkiri. See peaks olema võimalikult lühike, aga huvitekitav. Pealkirja lugedes võiks saada aimu, millest juttu tuleb. Seo pealkiri mõne huvitava detailiga oma loos või kasuta kalambuuri – viimasel juhul kirjuta see ka oma teksti sisse ja põhjenda ära, miks seda kasutasid. Vaata ka: Milline on õnnestunud pealkiri?
NIPP: ära liiga palju pealkirja pärast muretse. Hea autoripoolne pealkiri on toimetajale muidugi abiks, kuid suure tõenäosusega tuleb tal seda ikkagi muuta – see sõltub nii sellest, kui palju on ajalehes ruumi, kui muudest teguritest. Toimetaja võib panna su loole veelgi huvipakkuvama pealkirja ja see tõmbab rohkem lugejaid ligi.
Sissejuhatus. Erinevalt kirjandist võiks arvamusloo sissejuhatuses oma põhilise sõnumi juba edastada. Või vähemalt anda mingisuguse vihje sellele. Lisaks võid sissejuhatuses kasutada mõnda värvikat tsitaati või alustada hoopis kõnekast seigast, mis sinu argumenti toetama hakkab.
Argument. Hakka oma põhilist sõnumit tõestama. Seda saad teha faktide ja eluliste näidete varal. Too välja ka võimalikud vastuargumendid ja lükka need ümber – see näitab, et oled oma tõstatatud küsimuse lõpuni läbi mõelnud. Kui kirjutad teise autori arvamusartiklile vastulauset, siis too välja sealse argumendi kitsaskohad, mitte ära ründa autorit isiklikult.
Kokkuvõte. Lõpp on arvamusartikli kõige tähtsam osa. Vaata, et sa kogu kirjutamise auru teemaarenduse osas ära ei kasuta, ja kirjuta kõige põhjapanevam sõnum kokkuvõttesse. Too välja lahendusi oma tõstatatud probleemidele. Juhi lugeja tähelepanu sellele, mida tema saaks ette võtta. Liigu kokkuvõttes näidete tasandilt üldistavale tasandile.
NIPP: aita toimetajat ja too oma tekstis tähtsamad ja/või värvikamad laused paksus kirjas välja. Nii on tal lihtsam teksti põhisõnumist aru saada just nii, nagu sina seda mõtlesid.
Stiil
Arvamusartikleid võib kirjutada erineval toonil: hoiatavalt, õpetlikult, analüüsivalt, rõõmustavalt jne. Ühtset stiili autoritelt nõuda ei saa ja parem ongi – erinevus rikastab arvamusruumi. Sellegipoolest on võimalik välja tuua mõned stiilisoovitused, mida kirjutamisel arvestada:
- ole oma arvamuses kindel, ära proovi olla liiga diplomaatiline;
- lisa arutellu veel teadmata fakte või mõtteid, juhi tähelepanu kõnekatele detailidele;
- too mahlaseid ja elulisi näiteid, millega inimesed saaksid samastuda;
- viita varasematele tekstidele ja sündmustele, millega lugejad kursis olla võivad;
- ära kaldu teemast kõrvale – kuigi iga teemaga haakub kindlasti veel palju teisi, ei tasu lugejat ära kurnata;
- ära kasuta kaudset kõneviisi;
- näita teemat isiklikust vaatepunktist – kuiva ametlikku artiklit tavaliselt lugeda ei soovita;
- too välja põhjus, miks lugeja peaks teemat tõsiselt võtma;
- ära kasuta liiga palju erialaspetsiifilist keelt – kui see on hädavajalik, selgita mõisteid lähemalt;
- paku lahendusi, mitte ära ainult hurjuta.
Sisu
Arvamuslugu on subjektiivne ja sisu kohta liialt ettekirjutusi teha ei saa. Kuid siiski üks soovitus: kontrolli oma loos esitatud faktid kindlasti üle. Kuigi tihtipeale võib õnnestuda ka täiesti valede faktidega lugusid avaldada, ei ole see aus ei lugejate ega avaliku arutelu vastu.
Maht
Ära kirjuta liiga pikka arvamuslugu! Kui sa just ei tee ülimalt põhjalikku analüüsi mõnest väga mitmetahulisest teemast (tavaliselt tellivad toimetused selliseid tekste ise), ei tasu üle 6000 tähemärgi kirjutada. Ajalehtedes on alati ruumiga kitsas ja lühema artikliga on suurem võimalus löögile pääseda. Ole valmis, et toimetaja teeb su artiklit veelgi lühemaks või palub sul endal seda kärpida.
Kui pikk sinu arvamuslugu võiks olla?
5000–6000 tähemärki: tõsiste ja suurte teemade käsitlemise korral. Teemal võiks olla mitu tahku ja sa võiksid olla selle ala ekspert.
3000–4000 tähemärki: tüüpiline kommentaari pikkus. Selles on mõistlik väljendada isiklikku vaatenurka, pikka analüüsi sellise mahu juures teha ei saa. Hea võimalus väljendada end värvikamalt kui analüüsivamates artiklites.
1500–3000 tähemärki: ühe väga konkreetse probleemi tõstatus. Paari tuhande tähemärgiga jõuad teemat lühidalt kirjeldada ja pakkuda välja ühe lahenduse või ettepaneku. Selline on ka lugejakirja formaat. Kuni 3000 tähemärgi puhul on tõenäolisem, et sinu arvamuslugu avaldatakse ka siis, kui sul teemaga otseselt tööülesannete või organisatsioonilise kuuluvuse kaudu sidet ei ole.
Toimetamine
Kuigi põhiline toimetamine on arvamustoimetuse rida, ei tee paha, kui lased oma artikli enne saatmist kellelgi teisel üle lugeda. Nii saad tagasisidet sisu ja vormi kohta (hea tagasisidestaja toob välja ka sinu mõttearenduse kitsaskohad ja nii saad oma argumendi eriti teravaks timmida). Hästi kirjutatud loost on toimetajal palju raskem keelduda.
NIPP: ära vaidle toimetajaga liiga palju. Muidugi on hea, kui sul on oma nägemus, missugune su artikkel olla võiks. Kuid toimetaja teab täpsemalt, kuidas sinu lugu pikkuselt ja sisult lehte sobib, mida on sellel teemal juba avaldatud ja millised on lugude vormistamise reeglid. Liigne vaidlemine võib loo avaldamise šansse oluliselt vähendada, eriti kui vaidluse põhjuseks on ilmselged kirja- või faktivead.
Toimetusega suhtlemine
Oled oma loo valmis saanud ja on aeg see mõne ajalehe toimetusele saata. Alustuseks uuri väljaande netilehelt või paberlehe infokastist, missugusele e-posti aadressile nad arvamuslugusid ootavad.
NIPP: kui ajalehel on eraldi arvamustoimetus, saada oma lugu mõne arvamustoimetaja isiklikule töömeiliaadressile. Nii tuleb tal sulle isiklikult vastata ja saad ilmselt kiiremini vastuse kui üldaadressilt. Juba tuttava toimetaja kaudu saad asju ka tulevikus kiiremini ja tõhusamalt ajada.
Kuhu oma arvamuslugu saata?
Üleriigilised ajalehed – neis leiavad lood kõige rohkem kõlapinda, aga suurtesse lehtedesse on ka raskem saada. Arvesta, et kõigil üleriigilistel väljaannetel on natuke erinevad lugejarühmad, seega mõtle, millisele sihtrühmale sinu arvamus mõeldud on, ja paku oma lugu esmajoones selle järgi. Lisaks tea, et ainult ERRi arvamusportaalis on võimalik artikleid ilma maksumüürita lugeda.
Kohalikud väljaanded – kui sinu teema on kohaliku tähtsusega, tasub see kohe maakonnalehte saata. Samas võetakse neis vahel vastu ka laiematel teemadel arvamusi, eriti kui oled kohalikul tasandil tuntud inimene.
- Sakala, Pärnu Postimees, Tartu Postimees, Lõuna-Eesti Postimees, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Harju Elu, Hiiu Leht, Lõunaleht, Lääne Elu, Põhjarannik, Põltsamaa Teataja, Raplamaa Sõnumid, Saarte Hääl, Sõnumitooja, Vooremaa, Võrumaa Teataja
Internetiväljaanded – arvesta, et niiviisi jõuab sinu sõnum pigem noorema kui vanema earühmani.
Teemapõhised väljaanded – kui soovid, et sinu kirjutatu põhiline sihtrühm oleks mingi konkreetse teemaga seotud inimesed.
- Õpetajate Leht, Eesti Kirik, Maaleht, Sirp, Müürileht jt
NIPP: oota ühelt väljaandelt vastus ära, enne kui oma lugu teisele pakud. Niiviisi väldid olukorda, kus mitu ajalehte korraga su loo avaldab (see pole tegelikult sulle kasulik, sest nii võivad kõik lehed su loo ka korraga ära kustutada). Kui sa pole tööpäeva või kahe jooksul vastust saanud, võid pakkuda lugu järgmisele väljaandele (teavita kindlasti ka kõiki teisi toimetusi, kuhu oma artikli saatsid, kui mõni väljaanne on võtnud selle avaldada).
Kiri, mille arvamusloo toimetusele saadad, peab olema veidi pikem ja põhjalikum kui lihtsalt fail tekstiga. Arvamustoimetus saab päevas vahel kümneid erinevaid lugusid ja kõiki neid kindlasti ei avaldata. Kiri on koht, kus põhjendad, miks just sinu lugu peaks avaldatud saama. Kui oled toimetajale saatnud põhjaliku põhjenduse ja lisainfo, avaldatakse sinu lugu suurema tõenäosusega.
NIPP: ära palu toimetajalt, et sinu lugu avaldataks ilma maksumüürita – internetiajakirjandus nõuab toimetajatelt täpselt sama palju tööd kui paberlehe kokku panemine.
Too kirjas välja järgmine teave:
- oma tiitel, mis sind loo teemaga seob;
- põhjus, miks kõnealune teemapüstitus just sel ajahetkel vajalik on;
- paar lühikest lauset selle kohta, mis on su loo põhipunktid;
- kas soovid avaldamist paberlehes või sobib ka ainult veebiväljaandes avaldamine (viimase puhul on avaldamise tõenäosus suurem);
- ajaraamistik, mille jooksul lugu avaldatud võiks saada (nt homme, paari päeva või nädala jooksul);
- oma täisnimi ja kontakttelefon – toimetajal võib tulla vajadus sinuga kiiresti ühendust võtta;
- manuses lisa ka hea kvaliteediga portreefoto endast. Enne saatmist küsi foto autorilt üle, kas ta on nõus, et see meedias avalikustatakse (kinnita ka see kirjas toimetajale üle).
NIPP: hea on ka, kui lisad muud illustreerivat materjali, mille oled ise teinud või mille jaoks on sul luba avaldamiseks küsitud. Lisaks võid kirja lõppu lisada oma isikukoodi ja pangakonto numbri – honorari maksmise kohta annab sulle infot vastava väljaande toimetaja, aga nii ei pea ta sulle honoraride maksmise ajal eraldi kirjutama.
Mida teha, kui keegi ei avalda?
Ära ütle toimetajale halvasti, kui ta sinu lugu ei avalda. See rikub ainult sinu enda võimalusi järgmisel korral, kui oma kirjutist avaldamiseks pakud. Kui sulle tundub, et sinu lugu väärib siiski avalikkuse tähelepanu, riputa see üles sotsiaalmeediasse. Vahel jõuavad lood Facebookis, Twitteris, Instagramis või TikTokis isegi rohkemate inimesteni kui traditsioonilise meedia kaudu (aga need peavad siis ka sellevõrra paremad olema). Eriti sobivad sotsiaalmeediasse isiklikumad ja emotsionaalsemad lood. Ja kui lugu ei lähe ka seal lendama, ju ei olnud see siis nii mõeldud.
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
Pressiteate koostamise ABC
Artikkel, reklaamartikkel, sisuturundusartikkel – kuidas lugeja tähelepanu võita?
