Kuidas õppida eesti keelt ehk levinud müüdid maailma keerulisima keele kohta
1. müüt: eesti keelt on võimatu õppida
Eesti keel ei ole kaugeltki nii keeruline, nagu eestlased ise soovivad uskuda. Tõsi, eesti keel arvatakse tihtilugu nende viie keele hulka, mida inglise keele kõnelejatel on kõige raskem ära õppida. Ent arvestades stereotüüpi, mille järgi inglise emakeelega inimestel on üleüldse raske teisi keeli õppida, pole eesti keel võib-olla teiste keelte hulgas sugugi nii erandlikult kaelamurdev. Näiteks siinkirjutajast ameeriklane õppis selle ära umbes kolme kuuga. Jagan allpool ka oma nippe.
2. müüt: „Sõrmuste isanda“ haldjakeel on inspireeritud eesti keelest
Haldjakeele aluseks oli hoopis soome keel. Nimelt, Tolkien ei tahtnud, et see kõlaks liiga lummavalt – nagu eesti keel. Välismaalaste jaoks on aga need mõlemad soome-ugri keeled kõla poolest väga sarnased. Eriti ainulaadseks teeb soome-ugri keeled meie jaoks asjaolu, et tegu ei ole indoeuroopa keeltega (nagu inglise, hispaania ja isegi pandžabi keel). Eesti keele juured ulatuvad kaugele Uurali mägedesse ja arvatakse, et just sellest piirkonnast on inspireeritud Tolkieni Sünklaas ja sealne Metsakuningriik, kus elasid haldjad.
Erinevalt paljudest teistest ladina tähestikku kasutavatest keeltest hääldatakse eesti keeles iga täht selgelt välja. Võtame näiteks minu perekonnanime Johnson, mis on inglise keeles üsna tavaline nimi. Kui lasta eestlasel hääldada seda eesti keeles, on nimes järsku kolm silpi ja keskel köhatus – isegi h-täht on artikuleeritud. Ka eesti keele üheksa täishäälikut tekitavad õppijates esialgu hirmu, kuid kartmiseks pole põhjust. Et laulukeele diftongide kakofooniat täielikult vallata, on hea nipp mõelda iga täishäälik eraldi silbiks. Näiteks sõnas „laul“ tuleb rõhutada esimest silpi (laa-ul), mitte venitada täishäälikuühendit ühetaoliselt pikaks (lool), nagu teeks inglise keele kõneleja.
Välismaalaste jaoks on iseäranis keeruline õ-täht. Inglise keelt emakeelena kõnelejale kõlab see nagu miski, mis jääb kusagile häälikute u sõnas book (’raamat’) ja i sõnas big (’suur’) vahepeale. Kui tahad eestlasele tõeliselt muljet avaldada, siis õpi ütlema õ-tähte.
3. müüt: käänded on lõpmata keerulised
Teadupoolest ei ole eesti keeles soolisi nimisõnu ega tulevikku tähistavaid ajavorme, kuid selle asemel on eestlastel 14 käänet. Mis asi, taeva päralt, on kääne, võib inglise keele kõneleja ehmunult küsida. Rahu! Sarnast nähtust esineb ka inglise keele asesõnade puhul. Kõige lihtsam näide on sõna I (’mina’). Kui panna I osastavasse käändesse, muutub see sõnaks me (’mind’), näiteks You saw me (Sa nägid mind), mitte You saw I (Sa nägid mina). Näed, polegi nii keeruline.
Iga inglise keele kõneleja on tuttav eessõnadega, näiteks above (’kohal’), in (’sees’), on (’peal’) ja nii edasi. Eesti keeles on samuti eessõnu, kuid enamasti annavad samalaadset tähendust edasi käändelõpud, millest võiks mõelda pigem kui järelliidetest. Näiteks öeldakse inglise keeles the airplane emerged from the cloud (’lennuk väljus pilvest’). Eesti keeles tuleb from’i tähenduse edasiandmiseks sõna „pilv“ käänata, mida võib ette kujutada nii, et lisame sõnale omastava käände järelliite -e ja seestütleva käände järelliite -st. Vaja on lihtsalt natuke vaeva näha ja järelliited (täpsemalt öeldes käändelõpud) selgeks õppida.
Olgu siiski öeldud, et eesti keeles on üks kääne, mis valitseb kõigi teiste üle. See on omastav kääne, mille abil moodustatakse peaaegu kõik teised käändevormid. Omastava käändevormi enda moodustamiseks piisab eesti keeles aga enamasti lihtsalt sellest, kui sõna lõppu lisada sobiv täishäälik. Meelt avatuna hoides harjub sellega kiiresti.
4. müüt: eesti keelt pole vaja õppida, sest eestlased ei räägigi!
Võrreldes paljude teiste kultuuride ja rahvastega on eestlased tõepoolest tasased. See aga ei tähenda sugugi seda, et eestlased üldse ei suhtle. Tõsi, nad ei torma valjuhäälselt ringi ega žestikuleeri silmatorkavalt nagu itaallased. Ent kui olla kannatlik ja läbinägelik (nagu eestlased ise), hakkad aegamisi mõistma ka nende peent kehakeelt, näiteks silmapilgutust või peanoogutust, millega öeldu tähtsust eriliselt rõhutada.
Nagu teised kultuurid ja rahvad, ei kasuta ka eestlased suhtlemiseks mitte ainult sõnu ja kehakeelt. Nad ohkavad. Palju. Seda vana ütlust, et inuittidel on lume kohta 50 sõna, võiks vabalt kasutada ka eestlaste puhul ohkamise kontekstis. Eestlaste ohe võib tähendada ükskõik mida, alates ohkest „Jälle sajab lund!“ ja lõpetades ohkega „Palju õnne kalli luksusauto soetamise puhul!“. Lisaks meeldib eestlastele välismaalasi proovile panna õ-tähe hääldamisega. Kui välismaalane sellega hakkama saab, ohkab eestlane pettunult – nüüd osatakse ju tema keelt dešifreerida. Huvitaval kombel pärineb üha suurem osa Eesti elektritoodangust just tuuleenergiast.
5. müüt: eesti keelt saab õppida televiisorit vaadates
Kuigi tehniliselt on tõsi, et eesti keelt saab õppida televiisorit vaadates, sõltub tulemus siiski õppija isiklikust stiilist. Lapsed võivad uue keele omandada lihtsalt sellega kokku puutudes. Osa täiskasvanuid naudib õpikuharjutuste põhjal keeleoskuse drillimist või eesti keele tundides käimist, teised eelistavad rakenduste võluvat lihtsust (ehkki, olgem ausad, Duolingo õpetab sadu niisuguseid lauseid, mida ükski normaalne inimene kunagi päriselt ei kasuta).
Kuidas mina eesti keele ära õppisin? Vaatasin Ameerika ja Briti telesaateid ning lugesin nende all jooksvaid eestikeelseid subtiitreid. Pärast kahte või kolme teleri ees veedetud kuud suutsin juba lugeda ajalehti ja ajakirju. Mõne aja pärast märkasin, et saan eesti keeles pidada terveid vestlusi. Jah, ma tegin vigu. Jah, mul on endiselt küljes naljakas aktsent. Ning jah, eestlased räägivad sinuga eesti keeles tõesti eelkõige siis, kui paned nad uskuma, et sa ei valda inglise keelt.
Nali naljaks, aga üldiselt hindavad eestlased väga, kui välismaalased nende imetoredat keelt õppida püüavad. Kannatlikkuse ja raske töö tulemusena ning veidikese õnne abil kuuled ühel heal päeval mõnd eestlast ohkamas: „Mõned inimesed on siin elanud viiskümmend aastat ja ei oska isegi tere öelda.“ Sel hetkel tead, et oled saavutanud selle, mida pidasid võimatuks: sa räägid eesti keelt!
Eesti keele õppimise kohta saad lugeda minu raamatu ühest peatükist. Raamat tervikuna annab põhjaliku ülevaate sellest, mis tunne on välismaalasel Eestisse kolida ja siin elada.
