Levinud tõlkevead eesti-inglise keelesuunal
Toimetaja tõlkebüroo annab ülevaate eesti-inglise suunal tõlgitud tekstides esinevatest sagedastest vigadest, mida on lihtne vältida. Postitusest leiavad õigekirjasoovitusi nii inglise keele õppijad kui ka eesti-inglise tõlkijad, toimetajad ja õpetajad.
Artiklid
Inglise keeles kasutatakse umbmäärast artiklit „a“ või „an“ objekti esmamainimisel või juhul, kui tegemist on määratlemata olendi või esemega. Määravat artiklit „the“ kasutatakse konkreetsete või tuttavate objektide tähistamisel. Eesti keeles, nagu enamikus teistes soome-ugri keeltes, artiklid puuduvad. Seetõttu näevad eestlased inglise keele artiklite korrektsel kasutamisel sageli vaeva.
Eesti keelest inglise keelde tõlkides ongi kõige levinum tõlkeviga artiklite, eriti „the“ puudumine.
Näiteks:
In the EU it is common that… (’Euroopa Liidus on tavapärane, et …’)
Selles lauses tuleb kasutada artiklit „the“, kuid see jäetakse sarnases positsioonis sageli ära.
Mõnikord kasutavad eestlased artiklit aga seal, kus seda tegelikult ei ole vaja. Näiteks ei ole vaja inglise keeles artiklit lisada, kui räägitakse üldiselt ühiskonnast või loodusest.
Näiteks:
People love to get out and explore the nature. (’Inimesed naudivad õues liikumist ja looduses uitamist.’)
There are many people in the society. (‘Ühiskonnas on palju inimesi.’)
Vahel aetakse omavahel segi ka artiklid „a“ ja „an“, eriti lühendite ees. Lühendite ja akronüümide kasutamisel tuleb umbmäärase artikli „a“ või „an“ valikul lähtuda lühendi või akronüümi hääldusest.
Näiteks:
A PhD is a natural continuation of an MA. (’PhD on loomulik jätk MA omandamisele.’)
„PhD“ algab kaashäälikuga (/p/), seega tuleb siin kasutada reeglipäraselt artiklit „a“. Ka „MA“ algab kaashäälikuga „M“, ent kuna seda hääldatakse „em“, mis algab täishäälikuga (/ɛm/), tuleb kasutada artiklit „an“.
I read an FAQ section. (’Loen KKK sektsiooni.’)
Kui „FAQ“ hääldatakse nii, nagu see algaks täishäälikuga /ɛf/, kasutame artiklit „an“.
I found a ‘U’ shaped object from the field. (’Leidsin põllult U-kujulise eseme.’)
Täht „U“ hääldub siin „juu“, mis algab kaashäälikuga (/j/), seega kasutame artiklit „a“.
Kirjavead ja grammatika
Väga tavalised on ka grammatika- ja õigekirjavead, mis tekivad sarnase kõla, kuid erineva tähendusega sõnu kirjutades.
Näiteks:
There (’seal’), their (’nende’) ja they’re (’nad on’)
Selliste sõnade kirjutamisel kipuvad eksima isegi inglise keelt emakeelena kõnelevad inimesed.
It’s (’see on’) ja its (’selle’)
Lose (’kaotama’) ja loose (’lahti’)
Lie (’valetama’) ja lay (’lamama’)
Eriti tähelepanelik tuleb olla sõnade puhul, mis kõlavad väga sarnaselt ja millel on ka sarnane tähendus, näiteks „principal“ (’juht’ või ’kõige olulisem’) ja „principle“ (’peamine’ või ’põhimõte’).
Näiteks:
He is the principal of the college. That’s the principal reason for my going. (’Ta on kooli juht. See on peamine põhjus, miks ma sinna lähen.’)
It’s not the money, it’s the principle. (’Asi ei ole rahas, vaid põhimõttes.’)
Samuti „personnel“ (’personal’) ja „personal“ (’isiklik’).
Näiteks:
It is my personal opinion. (’See on mu isiklik arvamus.’)
The company needed extra personnel for the project. (’Ettevõte vajas projekti jaoks lisapersonali.’)
Samuti „extend“ (’pikendama’) ja „extent“ (’määr’).
Näiteks:
I want to extend the contract. (’Soovin lepingut pikendada.’)
This will benefit us to the greatest extent possible. (’See toob meile võimalikult suurt kasu.’)
„Compliment“ (’komplimenti tegema’) ja „complement“ (’täiendama’).
Näiteks:
I’d like to compliment you on your choice of wine. (’Soovin teha sulle komplimendi veinivaliku eest.’)
This wine really complements the food. (’See vein täiendab toitu suurepäraselt.’)
Aga ka „affect“ (’mõjutama’) ja „effect“ (’mõju’).
Näiteks:
This will affect our company badly. (’See mõjutab meie ettevõtet halvasti.’)
This will have a bad effect on our company. (’Sellel on meie ettevõttele halb mõju.’)
Teksti toon
Levinud viga on ka kontekstiga sobimatu ametliku või mitteametliku tooni kasutamine.
Näiteks lühivormide „didn’t“ ja „would’ve“ kasutamine sobib vaba tooniga turundusteksti, kuid ametlikus kirjas või akadeemilises tekstis peetakse neid sobimatuks. Seevasu reklaamtekst „Don’t wait for long, they’ll be sold out soon!“ kõlab lühivormidega palju paremini.
Samuti ei sobi akadeemilises tekstis kasutada kõnekeelseid sõnu ja väljendeid. Paraku tuleb seda inimestel, kes ei kõnele inglise keelt emakeelena, üsna sageli ette. Sellised sõnad ja väljendid on näiteks „a lot of“, „also“ ja „things“, aga ka kõnekeelsed lühendid ja lühivormid, näiteks „TV“ ja „advert“. Ja kui tegemist ei ole just enda tarbeks kirjutatud tekstiga, on ka vandesõnu mõistlik vältida.
Vahel võetakse aga ülemäära formaalne toon, kuigi kontekstiga sobiks paremini vahva ja vaba stiil. Näiteks lauses „It is incumbent that our clientele acquaint themselves with our highly-regarded range of mobile phones“ kasutatud stiil sobib suursaadiku peokutsele, kuid telefonipoe turundusmaterjalis kõlab kummaliselt ja kohatult.
Briti ja Ameerika inglise keel
Väga levinud viga on ka Ameerika ja Briti inglise keele läbisegi kasutamine.
Kui ühes ja samas tekstis on läbisegi kasutatud sõnu „colour“ ja „color“, siis on tegemist eelkõige stiiliprobleemiga. Kuid mõnel pealtnäha sarnasel sõnal, näiteks „programme“ ja „program“ ning „licence“ ja „license“, on Briti ja Ameerika inglise keeles pisut erinev tähendus.
Ameerika inglise keeles sobib „program“ igasse konteksti, kuid Briti inglise keeles kasutatakse seda sõna ainult arvutiprogrammide tähenduses.
Näiteks:
I wish to join your internship programme. (’Ma soovin liituda teie praktikaprogrammiga.’)
Minecraft is a popular computer program. (’Minecraft on populaarne arvutiprogramm.’)
The Transport Administration has the authority to license you to drive, but before that, you have to apply for a driver’s licence.(‘Transpordiameti pädevuses on lubada sul sõidukit juhtida, aga selleks pead sa kõigepealt juhiluba taotlema.’)
Ühendkuningriigis on nimisõnana kasutusel „licence“, kuid tegusõnana „license“. Seevastu ameeriklaste jaoks on „license“ nii tegu- kui ka nimisõna.
Peale selle tasub meeles pidada, et Ameerika inglise keele tegusõna „practice“ kirjutatakse Briti inglise keeles „practise“.
Ameerika dialekt võib ligi hiilida ka dokumentides, mis peaksid olema Briti inglise keeles. Näiteks „garbage“ kasutamine „rubbish“ asemel prügi tähistamiseks, „pants“ kasutamine „trousers“ asemel pükste tähistamiseks ja „parking lot“ kasutamine „car park“ asemel parkla tähistamiseks. Vältida tasub ka amerikanisme, näiteks „kids“ (’lapsed’) ja „gotten“ (’saanud’), sest need kõlavad ametlikes dokumentides kohatult.
Liitsõnad
Liitsõnade kasutamisel esineb samuti vigu, kuigi need ei ole nii märkimisväärsed.
Näiteks:
I plan to return to education sometime. (’Plaanin millalgi haridusteed jätkata’ – aga see ei ole väga kindel.)
I plan to return to education at some time. (’Plaanin mõne aja pärast haridusteed jätkata’ – väljendab kindlat soovi.)
The café has food to take away. (’Kohvikust saab toitu kaasa osta’ – verb.)
The café offers excellent takeaway. (’Kohvikus pakutakse suurepärast kaasaostetavat toitu’ – nimisõna.)
I go to school every day. (’Ma käin iga päev koolis.’)
Going to school is an everyday activity. (’Koolis käimine on igapäevane tegevus.’)
Esimene lause rõhutab kõneleja isiklikku tegevust, samas teine lause üldistab tegevust.
Mitmus
Vigu esineb ka mitmuse kasutamisel ja neid põhjustavad tavaliselt inglise keele keerulised mitmuse reeglid.
Näiteks:
I have two great children. (’Mul on kaks suurepärast last.’)
He has two great children. (’Tal on kaks suurepärast last.’)
Everyone is going to the party. (’Kõik lähevad peole.’)
All of us are going to the party. (’Me kõik läheme peole.’)
Loendamatud nimisõnad
Mõnikord on segadust ka loendamatute nimisõnadega.
Näiteks:
Microsoft has lots of different softwares. (Vale) (’Microsoftil on palju erinevaid tarkvaraprogramme.’)
Microsoft has a range of different software. (Õige) (’Microsoftil on palju erinevaid tarkvaraprogramme.’)
I have a news for you. (Vale) (’Mul on sulle uudiseid.’)
I have some news for you. (Õige) (’Mul on sulle uudiseid.’)
Segadust tekitab seegi, et mõnda sõna (näiteks „sheep“ ja „deer“) kasutatakse ainsuses ja mitmuses samal kujul, ning seetõttu tuleb lauses viidata, kas sõna on mõeldud ainsusliku või mitmuslikuna.
Näiteks:
That sheep over there. (’See lammas seal.’)
Those sheep over there. (’Need lambad seal.’)
Ülakoma
Asjade või olendite kogustega seoses tuleb tähelepanu pöörata ülakomadele. Eestlased kasutavad inglise keeles aastaarvude kirjutamisel sageli ülakoma, näiteks „1990’s“ – kuid see on vale, kui tahetakse viidata lihtsalt 1990ndatele. Inglise keeles saab aastaarvu kirjutamisel ülakoma kasutada ainult sel juhul, kui see aastaarv täiab justkui omadussõna rolli, näiteks „1990’s fashion“ (’1990ndate mood’). Vale on kasutada ülakoma ka lühendite mitmuslike vormide moodustamisel, näiteks „CD’s“ ja „DVD’s“. Siin ei ole ülakoma vaja ja õige on kirjutada lihtsalt „CDs“ ja „DVDs“.
Kui otsustakse ülakoma kasuks, tuleb seda kasutada järjepidevalt terves tekstis. Eesti-inglise tõlgetes on sageli ekslikult kasutatud samade sõnade juures ülakomasid eri moel. Näiteks „Student’s Guide“ esineb ka kujul „Students’ Guide“ või „the student’s focus should be on core subjects“ esineb ka kujul „the students’ focus should be…“. Ehkki kumbki variant pole iseenesest vale, peaks tekst olema ühtlane.
Koma
Sageli on koma asemel märksa sobivam kasutada sidesõna „and“.
Näiteks:
He competed in the running, swimming, shooting events. (’Ta võistles jooksmis-, ujumis-, laskmisvõistlustel.’)
He competed in the running, swimming and shooting events. (’Ta võistles jooksmis-, ujumis- ja laskmisvõistlustel.)
Sidekriips ja mõttekriips
Sidekriips (-)
Sidekriipsu kasutatakse mitme sõna ühendamiseks või ühe sõna silpide eraldamiseks.
Seda kasutatakse tavaliselt liitsõnades, näiteks „well-being“ (’heaolu’), ja sidekriipsuga fraasides, näiteks „six-year-old“ (’kuueaastane’).
Mõttekriips (– või —)
Inglise keeles on kahte tüüpi mõttekriipse: „en dash“ (–) ja „em dash“ (—). „En dash“ on N-tähe pikkune mõttekriips. „Em dash“ on M-tähe pikkune mõttekriips.
N-tähe pikkune mõttekriips on sidekriipsust veidi pikem ja seda kasutatakse vahemike tähistamiseks, näiteks „Monday–Friday“ (’esmaspäevast reedeni).
M-tähe pikkune mõttekriips on omakorda N-tähe pikkusest mõttekriipsust veidi pikem ning seda kasutatakse lauses pausi tähistamiseks või mingi lauseosa esiletõstmiseks, sarnaselt sulgude või komadega.
Näiteks:
The car—painted bright red—was impossible to miss. (’Autot – see oli erkpunast värvi – oli võimatu mitte märgata.’)
Suur algustäht
Suure algustähe kasutamine võib olla päris keeruline, sest eesti ja inglise keele reeglid siin ei kattu. Suure algustähega tuleb kirjutada järgmisi sõnu ja väljendeid.
Geograafilised kohad, näiteks „London“, „England“ (’Inglismaa’), „United Kingdom“ (’Ühendkuningriik’), „Europe“ (’Euroopa’).
Nädalapäevad ja kuud, näiteks „Monday“ (’esmaspäev’), „January 14“ (’14. jaanuar’). Ent aastaaegu suure algustähega ei kirjutata.
Pühad, näiteks „Christmas“ (’jõulud’), „Easter“ (’lihavõtted’), „New Year’s Eve“ (’vana-aastaõhtu’).
Inimesed, rühmad ja rahvused, näiteks „Her father is American, specifically he’s Ohioan and more specifically he’s a Clevelander.“ (’Tema isa on ameeriklane, täpsemalt öeldes ohiolane ja veelgi täpsemalt öeldes clevelandlane.’)
Keeled ja dialektid, näiteks „English“ (’inglise keel’), „Australian English“ (’Austraalia inglise keel’), „French“ (’prantsuse keel’), „Parisian French“ (’Pariisi prantsuse keel’).
Vaatamisväärsused ja geograafilised asukohad, näiteks „Brandenburg Gate“ (’Bradenburgi värav’), „Summer Palace“ (’Suvepalee’), „Great Barrier Reef“ (’Suur Vallrahu’), „Grand Canyon“ (’Suur kanjon’), „Buckingham Palace“ (’Buckinghami palee’).
Ajastud, näiteks „the Jurassic Period“ (’juuraaeg’), „the Bronze Age“ (’pronksiaeg’), „the Renaissance“ (’renessanss’).
Usundid ja usulahud, näiteks „Buddhism“ (’budism’), „Judaism“ (’judaism’), „Protestantism“ (’protestantism’), „Roman Catholicism“ (’roomakatoliku usk’), „Sunni Islam“ (’sunni islam’), „Shia Islam“ (’šiia islam’).
Pea meeles, et ametinimetus kirjutatakse suure algustähega ainult siis, kui see eelneb kellegi nimele.
Näiteks:
I introduce Professor Jane Smith. (’Tutvustan professor Jane Smithi.’)
This is Jane Smith, she used to be a professor. (’See on Jane Smith, ta oli kunagi professor.’)
Jutumärgid
Kuigi see puudutab eelkõige vormistust, on jutumärkide kasutus eestikeelses tekstis sageli teistsugune („“) kui ingliskeelse tekstis. See mõjutab ka komade ja ülakomade kasutust. Kuigi see on pigem tarkvarast tingitud viga, tasub selle vältimiseks dokument õigekirjakorrektoriga üle kontrollida või lasta see toimetajal üle vaadata. See on vajalik nii ühtlase vormistuse tagamiseks kui ka selleks, et tõlkes kogemata midagi kaduma ei läheks.
Raamatute, ajakirjade, näidendite, filmide, muusikateoste jms pealkirjad tuleb kirjutada kaldkirjas, mitte jutumärkides nagu eesti keeles.
Näiteks:
Animal Farm inglise keeles ja „Loomade farm“ eesti keeles.
Kas eelistada topelt- või üksikuid jutumärke, oleneb stiilijuhendist ja mõnikord ka sellest, kas kirjutad Briti või Ameerika dialektis.
Ameerika inglise keeles on otsekõne ja tsitaatide tähistamisel tavaks kasutada topeltjutumärke (“”). Üksikuid jutumärke (‘’) kasutatakse enamasti tsitaadis sisalduva tsitaadi tähistamiseks.
Näiteks:
“She said, ‘I will be there soon.’” (’Ta ütles: „Ma jõuan sinna varsti.“’)
Briti inglise keele praktika on vastupidine. Üksikuid jutumärke (‘’) kasutatakse otseste tsitaatide puhul, samas topeltjutumärke (“”) kasutatakse tsitaadi sees oleva tsitaadi jaoks.
Näiteks:
‘She said, “I will be there soon.”’ (’Ta ütles: „Ma jõuan sinna varsti.“’)
Ajavormid
Ajavormidest kipuvad eestlased inglise keeles eelistama lihtoleviku (Present Simple) asemel kestvat olevikku (Present Continuous).
Näiteks:
I am understanding that you are thinking that. (Vale) (’Ma saan aru, et sa mõtled seda.’)
I understand that you think that. (Õige) (’Ma saan aru, et sa mõtled seda.’)
Õige ajavormi valimine on paljude jaoks võõrkeeles keeruline ja nendegi kasutamisel tasub püüelda järjepidevuse poole. Tavaliselt saab sündmust kirjeldada selle suhte kaudu minevikku, olevikku või tulevikku ning seega annab sirgjooneline keelereeglite järgimine üldjuhul õige tulemuse.
Lause ülesehitus
Eestlased kipuvad määrsõnu panema tavaliselt lause lõpuosasse, kuid inglise keeles asuvad need üldjuhul lause alguses.
Näiteks:
This is the case in science mostly. (’Teaduses on asjad üldiselt sedasi.’)
See lause ei ole vale, kuid lauseehitus on inglise emakeelega lugeja jaoks kummaline.
This is mostly the case in science. (’Teaduses on asjad üldiselt sedasi.’)
See on inglise emakeelega kõneleja jaoks loomulikum lauseehitus.
Määrsõnadele mõeldes tundub ka, et eesti-inglise tõlgetes kasutatakse sõna „already“ sagedamini kui inglise keeles. Mõnikord on see ülearune ja mõnikord muudab lause lihtsalt kohmakaks.
Näiteks:
Already we will now have completed the project on time. (’Juba me lõpetasimegi projekti õigeaegselt.’)
Already in 2026 Estonia will have its first hydro-electric power plant. (’Juba 2026. aastal saab Eesti oma esimese hüdroelektrijaama.’)
Kuigi see ei ole grammatiliselt otseselt vale, tundub selline lause inglise emakeelega lugejale kummaline. Sõna „already“ võiks tekstist lihtsalt välja jätta.
Teisi probleeme
Idioomid
Kui eestikeelsel idioomil ei ole inglise keeles kindlat vastet, on parem selle kasutamist üleüldse vältida. Suur osa idioomidest on mingil määral kultuurispetsiifilised ja ütlus, mis võib olla arusaadav igale eestlasele, võib teisest kultuurist pärit lugejas teise keelde tõlgituna hämmeldust tekitada.
Tehisintellekt ei ole eksimatu
Väikeste kirjavigade automaatne tuvastamine ei ole ingliskeelse õigekirjakorrektoriga tehisintellekti jaoks lihtne ülesanne. Kuigi tehisintellektil põhinevad keeletööriistad võivad aidata teksti tähendusest aru saada, ei asenda need inimmõistust. Grammarly tuvastab märgatavamad kirjavead ja suuremad grammatilised eksimused. Kuid väiksemate kirjavigade leidmisel, näiteks „compiles“ mitte „complies“ või „from“ mitte „form“, eeldab tehisintellekt, et vale on terve lause, mitte üks sõna. Pealegi eksib automaatne õigekirjakorrektor vahel lause grammatilise struktuuri parandamisel. Seda võib juhtuda näiteks siis, kui ingliskeelses lauses esineb võõrkeelseid sõnu, näiteks „Riigikogu“.
Arvud
Tekstis esinevad arvud on väljaspool Mandri-Euroopat teistsuguse vorminguga ja need peab tõketekstis lokaliseerima. Euroopas jaotatakse suurtes arvudes sisalduvad numbrid kolme kaupa rühmadesse ja rühmad eraldatakse tühikuga (näiteks 128 000), kuid Briti ja Ameerika inglise keeles kasutatakse sel puhul tavaliselt koma (näiteks 128,000). Euroopas kasutatakse arvude kirjutamisel koma tavaliselt komakoha eraldajana (näiteks 9,3%), kuid inglise keeles tuleb selle asemel kasutada punkti (näiteks 9.3%).
Stiilijuhend
Inglise keele reeglite järgimiseks ja sobiva stiili tagamiseks tasub tõlketekstide vormistamisel kasutada stiilijuhendit, näiteks Oxfordi stiilijuhendit. Sealt leiad täpset ja üksikasjalikku teavet ning saad kõikidele oma küsimustele põhjalikud vastused.
Loe ka meie tõlkebüroo teisi postitusi
9 tüüpilist viga, mida eestlased inglise keelt kõneldes teevad
Ingliskeelne sisuloome rahvusvahelisele lugejale
