Max 160 t2hemrki ehk milline oli esimeste lühisõnumite keel

Mari-Liis

Blogi, Keeled, Keeleteadus07 september, 2023

Tänapäeval tundub nuputelefon pea sama nostalgiline, kui mõnele on seda diskett. Kui esimesed nuputelefonid inimesteni jõudsid, ei läinud palju aega, kuni hakati aktiivselt vahetama SMS-sõnumeid. Paraku oli sõnumiloome piiratud, sest esimesed seadmed ei võimaldanud saata liitsõnumeid, kogu protsess oli kallis ning ajakulukas. Seega tuli sõnumite kirjutamisele läheneda loovalt. Mida siis tehti?

SMS-ide kujunemisest

SMS on lühisõnumiteenus, mille akronüüm on tuletatud selle teenuse ingliskeelsest nimetusest short message service. Kuigi algupäraselt tähistas lühend just teenust, siis on see laiemalt kasutusel ka lühisõnumi tähenduses. Lühisõnumite saatmine jõudis meieni esimeste mobiiltelefonidega, mille üks mitmetest funktsioonidest võimaldas saata eri seadmete vahel lühikesi sõnumeid.

SMS-ide ajalugu ulatub mõnevõrra varasemasse ajajärku: täpsemalt 1985. aastasse, mil saksa insener Friedhelm Hillebrand istus oma kirjutusmasina taga ning katsetas erinevate ühe kuni kahe rea pikkuste lausete ja küsimustega, milline oleks optimaalne pikkus ühe lühikese sõnumi kirjutamiseks. Ta jõudis ka lahenduseni: 160 tähemärki, millest saigi SMS-ide mahupiirang.

Esimene lühisõnum saadeti välja ligi kümnend hiljem ehk 1992. aastal, kui tarkvaraarendaja Neil Papworth saatis oma arvutist sõbrale sõnumi sisuga „Häid jõule!“. Paraku sõber vastata ei saanud, sest tema telefonil puudus sõnumite kirjutamise funktsioon. Aasta hiljem tõi meie naaberriigi Soome ettevõte Nokia turule esimesed mobiiltelefonid, mis võimaldasid tasuta lühisõnumeid saata. Ainus probleem? Sõnumeid said saata kaks inimest, kes kuulusid samasse mobiilvõrku.

Järgmistel aastatel töötasid erinevad mobiilsideoperaatorid selle nimel, et saatmine oleks võimalik ka erinevate võrkude vahel. Seetõttu muutus sõnumite saatmine tasuliseks, hinda kujundasid nii sõnumi pikkus kui ka sõnumi saaja mobiilivõrk. Uue sajandi alguses levis lühisõnumite saatmine kulutulena ning inimesed võtsid seda vastu üsna erinevalt. Ühest küljest võimaldasid sõnumid suhelda kiirelt ja tõhusalt ning saata vajaduse korral hoiatavaid teateid, teisest küljest suhtuti SMS-idesse kriitiliselt, eriti keelekasutuse vaatest, sest sõnumite lühenemisega muutus ka keel, mida inimesed sõnumites kasutasid.

**Kas IDK või I don’t know?**

SMS-keelt kutsutakse inglise keeles ka chatspeak’iks, txtese’iks või texting language’iks. Seda keelekuju mõjutasid otseselt esimeste mobiilseadmete tehnilised piirangud. Mobiiltelefonide klaviatuur võimaldas tekste luua erinevate nuppude abil: nende kaudu sai sisestada nii numbreid, sümboleid kui tähti. Ühe numbriklahvi all võis olla kolm-neli tähte (vt tabel allpool) ning vastava tähe kuvamiseks tuli nuppu vajutada nii mitu korda, kui oli konkreetse tähe järjenumber vastava nupu all. Näiteks selleks, et kirjutada r-täht, tuli klahvi numbriga seitse vajutada kolm korda, sest selle nupu all paiknes r-täht kolmandal kohal.

Nupul olev number	Nupul olevad tähed
1	Puuduvad
2	a, b, c
3	d, e, f
4	g, h, i
5	j, k, l
6	m, n, o
7	p, q, r, s
8	t, u, v
9	w, x, y, z
0	Võimaldas sisestada tühiku

Ajakirjas Oma Keel loetleb Inga Kukk kolme olulist tunnust, mis olid iseloomulikud SMS-ide keelekasutusele. Esiteks olid lühisõnumid kiired, saatja nende kirjutamisele üldjuhul palju aega ei kulutanud. Teiseks, lühisõnumid olid lühikesed, ühelt poolt vaatas vastu teenuse mahupiirang (160 tähemärki), teisalt aga oli sõnumi kirjutamine tüütu ja vaevaline, sest ühe tähe saamiseks tuli mõnda klahvi vajutada mitu korda. Viimaks, lühisõnumid olid eelnimetatud piirangute tõttu hoolikalt läbi mõeldud.

Ruumi hoiti kokku liigsete häälikute arvelt. Näiteks, kus võimalik, asendati pikad häälikud või häälikuühendid ühe tähega, näiteks vaata asemel kirjutati vata või tuleks asemel tulex. Mõnel juhul jäeti mõni häälik üldse välja, kui see ei seganud sõna mõistmist. Seda tehti nii täishäälikutega (trt tähenduses Tartu ja tln tähenduses Tallinn) kui sõna alguses oleva h-ga (elistame tähenduses helistame). SMS-id olid kohandatud inglise keelele, mistõttu täpitähti polnud võimalik kasutada. Sõnumisaatjad lähenesid sellele loovalt, asendades täpitähed mõne teise sümboliga. Sageli asendati ä number kahega (2kki sõna äkki asemel, v2gev sõna vägev asemel), ü-täht Johannes Aavikule meelepärase y-ga (lykkan sõna lükkan asemel) ja õ asendati number kuuega (s6idu sõna sõidu asemel).

Peale selle, et ära jäeti üksiktähti, kasutati agaralt ka lühendeid. Osa nendest olid üldtuntud (näiteks nädalapäevade lühendid), osadel eemaldati aga sõnalõpp (näiteks figuur asemel kirjutati fig). Lühendite kasutamisel oli kõige tähtsam põhimõte, et kirjutamist sai kokku hoida täpselt nii palju, et sõnade tähendust oleks võimalik veel kuidagi välja lugeda. Siiski toonitab Kukk, et eesti SMS-keele lühendite kasutus oli inglise omaga võrreldes pigem „napp ja juhuslik“. Inglise keeles meenutavad mõned häälikuühendid numbreid, seega sai neid mugavalt selleks ära kasutada. Näiteks sõna great (suurepärane) kõlab üsna samamoodi kui sõna eight (kaheksa), mistõttu kirjutati seda sõna sageli kujul GR8.

Viimane kokkuhoiustrateegia oli sõnade kokkukirjutamine. Selleks jäeti sõnade vahelt ära tühikud ja lauseid kirjutati justkui ühe sõnana. Näiteks võidi kirjutada poleaimugi või oimaolenniväsind. Ilmselgelt polnud selliste sõnalausete lugemine just kõige mugavam, mistõttu ühe lahendusena eristati igat uut sõna suure algustähega. Inga Kukk leidis 2001. aastal, et kokkukirjutamisel võib olla ka positiivne mõju:

„SMSi lahkukirjutamistõvest vaba iseloom annab lootust, et sõnade kokkukirjutamise komme säilib eesti SMS-teismelistel ka suureks saades ning nad ei hakka erinevalt paljudest praegustest täiskasvanutest kunagi kirjutama viina pood ega mobiili kott.“

Vana asi uues kuues

Kuigi tänapäeval suheldakse SMS-ide asemel pigem kiirsuhtlusrakendustes, on lühisõnumite keele mõju tunda tänini, näiteks tšätikeeles. Muidugi pole suhtlusäppides kirjutamisel mahupiiranguid ning internetiühenduse olemasolul ei maksa sõnumivahetus sisuliselt mitte midagi, eelistavad paljud sõnumisaatjad olla sõnumiloomes siiski võimalikult kiired. Seetõttu on tänapäeva tšätikeelele iseloomulik lühendite kasutus, seda just eriti noorte seas.

Lühendite kasutust noorte seas uuris näiteks oma bakalaureusetöös Elis-Marii Anton, kes leidis, et sõnu lühendati tšätivestlustes väga erineval viisil. Kõige sagedamini lühendati sõnumeid täishäälikute ärajätmisega (ss sõna siis asemel ja kle sõna kuule asemel), nn sõnaraiet esines ka sõnalõppude ärajätmises (dav sõna davai asemel) ning akronüümide kasutuses (ns sõna niisama asemel). Kasutati ka kõnekeelseid lühendeid, nagu näiteks suhteliselt asemel suht, ning häälduspäraseid lühendeid, nagu näiteks mai, mis on kokkuhääldus sõnadest ma ja ei. Lisaks vaatles Anton, kui suur osa lühenditest on ingliskeelset päritolu. Tulemused näitasid, et umbes viiendik olid ingliskeelsed, kuid lõviosa lühenditest olid hoopis eestikeelsed. See näitab väikest edasiminekut kunagisest SMS-keelest, kus valdavalt eelistati just ingliskeelseid lühendeid.

LSMSLL ehk lühike SMS-lühendite loetelu

Lühend	Ingliskeelne tähendus	Eestikeelne tähendus
CH@	Chat	Tšätt, vestlus
2MORO	Tomorrow	Homme
B4	Before	Enne
EZ	Easy	Lihtne
FWM	Fine with me	Minugipoolest, mulle sobib
FYI	For your information	(võta) teadmiseks
GG	Gotta go	Pean minema
GR8	Great	Suurepärane, tore
IDK	I don’t know	Ma ei tea
IMO	In my opinion	Minu arvates
IRW	In the real world	Päris maailmas
LMAO	Laughing my ass off	Naeran end puruks
OMW	On my way	Olen teel
PCM	Please call me	Palun helista mulle
PPL	People	Inimesed
RN	Right now	Praegu
ROFL	Rolling on the floor laughing	Naeran kõhu kõveraks
RUOK	Are you okay?	On sinuga kõik korras?
SK8R	Skater	Rulataja
TGIF	Thank god it’s Friday	Jumal tänatud, et on reede
TTYL	Talk to you later	Räägime pärast
WRU@	Where are you?	Kus sa oled?