Mis loomad on „parasiitsõnad“?

Mari-Liis

Blogi, Keeled, Keeleteadus12 september, 2023

Kui hakata kellegi suulist juttu tekstina üles kirjutama, siis torkab kohe silma, et kirjapandud tekst on tavalisest kirjakeelest oluliselt erinev. Üks eristav tunnus sellises tekstis on igasuguste täitesõnade rohkus, mida rahvakeeli kutsutakse ka parasiitsõnadeks.

Miks need sõnad on parasiidid?

Parasiitsõnadeks kutsutakse kõikvõimalikke sõnu, mida inimene kõnelemisel kasutab sageli kohtades, kuhu võiks panna mõttelise koma. Ilmselt igaüks oskab ette kujutada mõnda parasiitsõna: näiteks noh, nagu, ee, eks ole jne. Muidugi parasiitsõna pole sugugi keeleteaduslik termin – pigem võiks nimetada seda täitesõnaks. Täitesõnad iseseisval kujul pole tähenduslikud – nende tähendus selgub kontekstist ja suhtlusfunktsioonist. Nende sõnade nn parasiitsus tuleneb ennekõike rohketest kordustest, mille tõttu võib kuulajal olla tekstist raskem aru saada. Proovigem näiteks lugeda järgnevat (suulist) tekstilõiku:

ja siis nagu ee me eile ee käisime põhimõtteliselt noh kahekesi seal mingi kinos ja noh ee film ise oli nagu suht nii ja naa ee ma mingi terve aeg nagu vaatasin kella et millal sealt ee saaks ära minna ja nii

Kirjutatud kujul võib selline katkend olla raskesti loetav, ent kõneledes ei pruugi me esmapilgul märgatagi, kui palju me taolisi täitesõnu üldse kasutame. Pigem jäävad need kõrvu siis, kui inimene kipub neid üle kasutama: näiteks iga neljanda-viienda kõneldud sõna järel.

Suhtlust edasikandvad üksused

Eesti keele käsiraamatu (2020) kohaselt on täitesõnadel suulistes tekstides kaks võimalikku kasutusfunktsiooni:

Need peegeldavad kõige lihtsamalt kõneleja harjumusi.
Need täidavad pausi rolli, et kõneleja jõuaks oma mõtte õigesti formuleerida.

Ent suulise suhtluse uurimise kontekstis võiks nende kasutusala vaadelda veidike laiemalt. Suulises suhtluses on väga olulisel kohal diskursusemarkerid ning täitesõnu võib käsitleda nende alaliigina. Diskursusemarkeri mõiste on kohati arbitraarne, sest pragmaatikud defineerivad seda mõneti erinevalt. Kõige lihtsamalt öeldes on tegemist keeleüksustega (s.o üksikud sõnad või ka kindlad fraasid), mis ühest küljest aitavad mõtteliselt struktureerida suhtlust ja teisest küljest väljendavad kõneleja suhtumist ja hoiakuid.

Kui vaadata täitesõnade kasutust veidikene lähemalt, siis võime näha, et ka need võivad täita eeltoodud ülesandeid. Näiteks Tiit Hennoste jt artiklist leiab kaks põnevat näidet sõna no/noh kohta (esitatud lihtsustatud kujul).

Näide 1:

A: aa tule siis sisehaigustesse

B: mhmh

A: noh ma lähen õppima muidu ma ei jõua üldse hea küll tšau

Näide 2:

A: valan sulle veel

B: no vala natuke

Esimeses aitab noh organiseerida vestlust: sõna abil juhatab kõneleja A sisse uue kõrvalteema ehk toimub vestluse nn suunamuutus või teemavahetus. Teises näites väljendab kõneleja B oma hoiakut: ta on kõneleja A ettepaneku osas justkui ebakindel ega väljenda kindlameelselt oma (mitte)nõusolekut.

Muidugi, nii nagu sõnad on mitmetähenduslikud, on ka nendel kasutusfunktsioone sageli rohkem kui üks.

Näide 3:

A: aa kuule aga tead mis sa võid tegema hakata vaikselt vä

B: noh

A: oma sahtleid nagu korda

Näide 4:

A: mis kell ma helistan

B: … siis kui … saad siis kui tulema hakkad noh

Kolmandas näites annab kõneleja B noh-sõna kaudu kõnelejale A märku, et too võib oma mõtte lõpuni öelda ja et ta on nõus seda ettepanekut ka ära kuulama. Neljandas näites seevastu kõneleja B esitab lühikese pausi (märgitud mõttepunktidega) järel infokillu, mis oleks pidanud kõnelejale A olema juba niigi selge.

Nagu, nagu?

Ülaltoodu ilmestab pelgalt nohhitamise näitel, et näiliselt tühja tähendusega sõnadel on keskne roll suulises vestluses ja tähendus selgub tegelikult vestluse enda käigus. Siiski selline sõna nagu noh ei pruugi olla esimene, mis täitesõnade peale mõeldes pähe tuleb. Heidame korra pilgu ühele levinumale keelendile – sidesõnale nagu.

Nagu oleme harjunud kasutama ennekõike võrdlevas kontekstis: näiteks sa särad nagu päike või sajab nagu oavarrest. Aga tegelikult selle sõna kasutus saab olla ka palju laiem ja mõnel juhul isegi uudne. Ühe uudsusena võib nimetada ingliskeelse like tähendusülekande. Kanada keeleteadlased on leidnud, et like (mis on ingliskeelne vaste sõnale nagu) kasutatakse noorte keelepruugis sageli otsekõne funktsioonis. Näiteks lause And then she was like „Call me back“ mõte jääks samaks, kui asendada lauses sõna like hoopis kooloniga – see näitab, et like’i kaudu hakkab kõneleja kedagi otseselt või kaudselt tsiteerima. Sarnast konstruktsiooni võib kohata ka eesti keeles, kui keegi ütleb: siis ta oli nagu „Kirjuta, kui sa kodus“.

Kas parasiitsõnu on vaja välja juurida?

Parasiitsõnu tuuakse sageli näiteks siis, kui keskmes on keelepuhtuse ja selgekeelsuse teemad. Kõikvõimalikud täitesõnad otseselt ei rikasta öeldut, kuna on ise olemuselt sisutühjad. Sestap, kui eesmärk on esitada selge sisuga sõnum (näiteks peetakse kõnet või loetakse ette päevakajalised uudised), siis tasub kuulaja huvides nende kasutust kindlasti jälgida.

Ent siiski ei tasu unustada, et kõik parasiitsõnad pole alati tingimata parasiidid või sootuks prügisõnad – spontaanses vestluses on need vägagi olulised keeleüksused, mis nagu ka kirjavahemärgid aitavad organiseerida meie suhtlust ning justkui peidetud viidetena näitavad meie kui kõnelejate suhtumist. Nende kasutamine on igati loomulik ja mõnel juhul peegeldavad need kõneleja isikupära. Nii näiteks 2017. aastal märkis üks vaataja saate „Suud puhtaks“ puhul, et sõnavõtjate lemmiksõnaks (mida võiks vaadata ka parasiitsõnana) osutus määrsõna tegelikult.