Kuidas leida pealelugemiseks sobiv hääl?

Pealelugeja hääle valikuga määratakse ära sihtrühm, joonistatakse reljeefsemalt välja toote stiil ja iseloom, tekitatakse usaldus. Seetõttu on väga oluline mitte lasta tähelepanul uinuda, olla hääle valimisel väga teadlik ja mitte jätta seda juhuse hooleks. Hea hääl kas seob kõik omavahel tervikuks ja muudab visuaali atraktiivseks või lõhub selle.

Pealelugemine on tänapäeval seotud videomängude, õppematerjalide, reklaamitööstuse ja erinevate audiomaterjalidega. Seda kasutatakse kõnepostide salvestamisel, õpperakendustes, programmides, mänguasjade tootmisel, mängudes, keeleprojektides jne. Alustuseks selgitame veidi, mis on pealelugemise, dublaaži, diktoriteksti ja teadustamise vahe. Kuigi mõneti on need mõisted laiali valgunud ja omavahel segunenud ning nende ristkasutamine tööprotsessis on aktsepteeritud, on siiski võimalik nende vahele õrnad piirjooned tõmmata.

Mis on pealelugemine?

Vikipeedia ütleb, et „pealelugemine on audiovisuaalsete teoste helindamise tehnoloogia, mida kasutatakse raadios, videos ja teleülekannetes. Kasutades näitlejate, diktorite, sünkroontõlkide häält, loetakse kaadrile peale kas tõlge või kommentaarid.” Kuna pealelugemine hõlmab tänapäeval järjest enam laienevat ala, kaasates suurel määral ka interneti mõõtmatud mastaabid, siis võime seda mõistet rahulikult kasutada üldnimetajana kõigis olukordades, kus on tegu peale loetud tekstiga. Täpsustusena võime liigitada selle alla väikeste eriharudena nii dubleerimise, diktoriteksti lugemise kui ka teadustamise.

Mis on dubleerimine?

Dubleerimine ehk dublaaž on filmidele ja reklaamidele pealelugemine. Tavaliselt on dublaaž seotud materjali tõlkimisega teise keelde ja dubleerimisel kasutatakse ühte või kahte häält. Suuremates projektides, näiteks Disney animafilmide või ka reklaamide puhul, dubleeritakse kogu teos, leides igale osatäitjale sobiv hääl kas erinevate näitlejate hulgast või samade näitlejate erinevate häälte arsenalist. Dublaaži puhul võib originaalhääl jääda taustale kostma või olla ka täielikult eemaldatud.

Mis on diktoritekst?

Diktoritekst eristub dublaažist selle poolest, et see on pigem neutraalne ja informeeriv ning me kuuleme seda informatiivsemat laadi audiovisuaalsete teoste juures. Näitena võib tuua dokumentaalfilmid, tõsielusaated, erinevad telesarjad, reklaamid.

Mis on teadustamine?

Teadustamine, nagu sõna ise juba väljendab, on seotud teadaannete ja teadaandmistega. Heaks näiteks võib tuua rongi- ja lennujaamade, kaubanduskeskuste teadaanded, samuti kontsertide ja muude ürituste teadaanded näiteks teleris, internetis ja mujal.

Millised on pealelugemise suunad?

Kui veel 90-ndatel peeti heaks hääleks professionaalset näitlejahäält, mida iseloomustas arenenud hääleaparaat sügava tämbri, perfektse diktsiooni ning utreeritud teatraalsusega, siis pealelugemise uueks suunaks on juba mõnda aega olnud hääl, mis kõlab tõeliselt, autentselt ja on just vastupidi „mitte nagu professionaalne näitlejahääl”. Ilmselt tingis selle asjaolu, et videod ja reklaamikampaaniad on üha enam loodud vaatajaskonnaga otseseks suhtlemiseks ja aktiivse kontakti loomiseks. Samuti on inimeste endi postituste genereerimine ja mõjuisikute tegevus sotsiaalmeedias üldist vastuvõtuvõimet mõjutanud. Muutustega sammu pidada on hädavajalik nii näitlejatele, kes soovivad selles valdkonnas edukad olla, kui hääle otsijatele, kes kavatsevad toota projekte, millel oleks endiselt mõju.

Kas inimhääl või robothääl?

Paralleelselt inimhääle autentsuse ja loomulikkuse eelistusega, kuid esialgu veel sellele kontrastiks, on oma koha jõuliselt sisse võtnud robotid, millega inimkõrv üha enam harjub. Virtuaalsed assistendid muutuvad üha tavalisemaks, kuid uuringute põhjal on veel märkimisväärne 93 protsenti küsitlusele vastanud inimestest kinnitanud, et inimese hääl on robotihäälest võimsam. Inimestega koostöös tõuseb eraldi väärtuseks inimlik kontakt ja emotsionaalne ühendus. Ja ehkki praegu lööb inimhääl kindlalt robotite oma, võib arvata, et ka siin on muutusi oodata. Hetkel võime nentida, et esialgu veel eelistab inimkõrv inimese häält, kuid nagu kõigi kiiresti muutuvate tööstusharude puhul, võime eeldada, et ka hääle areenil areng jätkub ning kindlasti ilmneb vorme ja tendentse, millest me tänasel päeval veel undki ei oska näha. Kuna maailm on muutunud ühtselt toimivaks ja kiiresti muutuvaks organismiks, siis tasuks pealelugeja hääle otsingul kindlasti end hetkesuundadega kurssi viia või konsulteerida oma ala spetsialistidega, et tulemus oleks edukas.

Mis on hääle valimisel oluline?

Pealelugemise puhul on esmatähtis emotsionaalse ühenduse loomine. Reklaamiäris on teada ja kasutatakse ära asjaolu, et ostu tegemine ei ole kaalutletud, vaid emotsionaalne otsus. Emotsioonid on need, mille pinnalt võrsub lõplik otsus. Nutikad turundajad kasutavad seda fakti ära, keskendudes sellele, et inimestega emotsionaalne ühendus luua. Siin tõuseb fookusesse hääle mõju.

Kuna praegu on tendents selles suunas, et hääled muutuvad järjest tagasihoidlikumaks ja autentsemaks, siis võib eelis olla uutel alustavatel häältel ja mittenäitlejatel, kuna neil pole veel välja kujunenud kindlaid harjumusi, nagu täiuslik hääldus või energiline väljenduslaad, mis oli varem nõutud. Pealelugejate otsijatel on aga oluline teada, et kuigi autentne hääl on emotsionaalse ühenduse loomise võrrandi üks osa, pole see ainus tähtis tegur.

Professionaalsete näitlejate kasutamine pealelugejatena võib olla endiselt kasulik, kui soovite luua publikuga sisulist ühendust, kuna kutselisel näitlejal on selleks vajalikud oskused. Lisaks võib näitleja salvestamise ajal välja pakkuda rohkem võimalusi, näiteks erinevaid kõnestiile, emotsioone jm.

Hääleotsingul tasub silmas pidada, et lisandub pealelugeja isiksus. On vajalik, et see sobituks tootemargiga, peegeldaks sihtrühma ja ärataks selle usalduse. Oluline on vanus. Vanus selles mõttes, et see sobiks sihtrühma vanusega. Kui pealelugeja hääl on võimeline resoneeruma eri vanuserühmadega, siis on see vaid tema eelis.

Üldiselt soovitatakse parimate tulemuste saavutamiseks otsida „ümarat professionaali”, sõltumata vanusest.

Kas eelistada naise- või mehehäält?

Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et vaatajad usaldavad naisehäält rohkem kui mehehäält. Seda ka juhul, kui tegemist oli amatööride ja professionaalide võrdlusega. Usaldusväärsemalt mõjus pigem amatööri naisehääl kui professionaalne mehehääl. Naisehääle eelistamist kinnitavad paljud uuringud, kuid valiku tegemine oma sõnumi edastamisel ei ole siiski nii lihtne, kuna siin tulevad mängu muud aspektid ja nüansid: kuidas peab sõnum jõudma publikuni, mis sõnum see on ja kellele mõeldud, kui tõhus, järjepidev see on jne.

Üks lihtne näpunäide on valida hääl teie sihtrühma soo järgi: kasutada mehehäält meessoost tarbijatele suunatud toodete müümiseks ja naisehäält naistele suunatud toodete jaoks.Mehehäält peetakse üldiselt autoriteetsemaks ja käskivamaks kui naisehäält ning see on selle üks pluss. „Meeste hääli seostatakse neutraalsusega ja autoriteetse, faktilise teabega,” selgitab Clevelandis asuv kunstnik Arthur Chu, kes on leidnud hääled sellistele brändidele nagu Safeway ja Intel.

Naisehäälel on meloodiline olemus ning naiste ja meeste hääli töötlevad erinevad ajuosad. Sheffieldi ülikooli uuringus on tuvastatud asjaolu, et naiste hääli töötleb aju kuulmispiirkond – sama piirkond, mis töötleb muusikat. Meeste hääli töödeldakse aju tagaosas, piirkonnas, mida nimetatakse mõistuse silmaks. Samuti on inimese aju omapära, et see paneb meid kõrgemat häält usaldama rohkem kui madalat. Kuna naisehäälel on kõrgem heli, siis seda usaldatakse rohkem.

Naisehäält peetakse rahustavamaks, intiimsemaks. Rahustav hääl paneb inimest end mugavamalt tundma ja siis on ta ka usaldavam. Samuti mõjub naisehääl emotsionaalsemalt, empaatilisemalt, kaasatundlikumalt ja mõistvamalt. Kindlasti tasub kaaluda mehehääle kasutamist meestele mõeldud toodete reklaamimisel, eriti kui tegemist on tugeva kandidaadiga, kelle eeskuju, sobitumine või samastumine sihtrühmaga on maksimaalne. Samas naisehääl on mõjus praktiliselt iga toote või teenuse puhul ja kui püsib kahtlus, soovitavad asjatundjad valida naisehääl.