Kuidas luua väljapaistev uudiskiri?

Kõik uudiskirjad ei teeni loomulikult reklaami eesmärki. Uudis- või infokirju saadavad välja ka riigiasutused ning paljud teised institutsioonid ja organisatsioonid, kelle masskirjade sisuks pole reklaam.

Reklaamivabade uudiskirjade levitamine on levinud praktika asutusesiseseltki.

Paljudes igapäevaselt postkasti potsatavates uudiskirjades on põhirõhk siiski reklaamil.

Sellest postitusest leiate praktilisi soovitusi ja ideid nii reklaami kui ka kommunikatsiooni eesmärgil saadetavate uudiskirjade koostamiseks.

Igal juhul annab reklaami või kommunikatsioonisõnumi edastamist „pakendada“ lihtsast bännerist sisukamasse vormi. On ju selge, et mida läbimõeldum masspostitus on, seda parema tulemuse see annab. Lugejahuvi püsimise nimel tasub seega vaeva näha.

Kui inimene end uudiskirja saajaks registreerib, avaldab ta selleks oma isikuandmeid. Järelikult leiab ta, et saadetav teave võiks talle huvi pakkuda ja olla vajalik ning väärib seega tema arvates tutvumist.

Lugeja ootusi ei tohi alt vedada!

Uudiskirja lähetamise sagedus sõltub sellest, kui palju on ettevõttel uudisväärtusega infot ja töötajal aega uudiskirjaga tegeleda. Pigem tasub teemasid koguda kui iga uue pakkumise või teenusega välja tulles kohe ka uudiskiri teele panna. Ka siis, kui postitada e-kiri kord nädalas, peab see olema väga hea ja tugeva sisuga. Pigem teha harvem, aga paremini.

Tasub meeles pidada, et ei maksa korrata eelmise e-kirjaga teele läinud infot. See mõjub rämpspostitamisena ja klient võib uudiskirjade saamisest loobuda.

Uudiskirja sisuks võib olla lihtsalt mõne kampaania veebireklaam või sooduspakkumine, aga uudiskiri võib pakkuda saajale ka asjalikku lugemist.

Olete näiteks välja tulemas mõne uue teenuse või tootega? Selmet tavalise graafilise reklaami näol kliente uuest teenusest või tootest teavitada, koostage ise või laske koostada teemakohane lühike artikkel, kus mõni klient selle toote või teenuse kasutamisest räägib. Reaalne inimene ja ehe kogemus mõjuvad palju paremini kui lihtlabane üleskutse tulla ostma ja tarbima.

Ehkki mõlemal juhul on tegemist reklaamiga – ja lugeja saab sellest ka aru –, jätab sisuturundusartikkel uudiskirja saatjast parema mulje. Ettevõte on ju kliendi nimel vaeva näinud ja pakkunud talle loosungitest enamat.

Tooted-teenused on endised ja klient on juba nendega kursis, aga tahaks ikkagi kuidagi teda üllatada ja kontakti hoida.

Reklaamile võib alati lisada midagi muud. Kui saata välja varasem reklaam ja lisada sellele uus nüanss, ei ole tegu rämpspostitusega. See on nüüd meeldetuletus ühes uue info edastamisega.

Äkki on näiteks ettevõtte blogis mõni värske postitus, millest võiks kliente teavitada? Andes teada äsjasest blogipostitusest, saab ühtlasi juhtida tähelepanu käimasolevale kampaaniale või kehtivatele eripakkumistele.

Ettevõtte mainele mõjuvad imagoloogiliselt positiivselt sõnumid heategevuses osalemisest, vabatahtlikust tegevusest, tervisespordiüritustel osalemisest ja muu taoline. Need ei teeni küll otseselt müügieesmärke, kuid näitavad firmat inimlikumast palest.

Reklaami alla võib alati lisada üleskutse võtta osa mõnest seesugusest, soovitatavalt päevakajalisest ettevõtmisest. Näiteks midagi sellist: „Meie töötajad on tublid doonorid. Tule sina ka verd loovutama!“ Või: „Meie tiim osaleb maailmakoristuspäeval! Haara reha ja löö kampa!“

Uudiskirja ainest leiab ka pühadest, tähtpäevadest ja muust taolisest.

Reisifirma võiks näiteks sooduspakkumistele lisaks anda nõu, kuhu minna koolivaheajal puhkama; milliseid vaatamisväärsusi sihtkohas külastada; rääkida reisikindlustuse vajalikkusest; jagada soovitusi lemmikloomaga reisimiseks jne.

Rõivamüüjalt ootaks uudiskirjas moesoovitusi, toidukaupluselt retsepte, ehituspoelt remondiideid ja kosmeetikafirmalt hooajalisi ilunippe.

Kõige enam paneb inimesi masspostituskirju avama paljulubavalt suur allahindlusprotsent. Või siis personaalne pöördumine: „Ainult sinule, ainult täna“, „Mõeldes sulle, oleme kokku pannud parima pakkumise“.

Kui uudiskiri sisaldab ka midagi muud peale müügipakkumise, tasub postituse päises või e-kirja pealkirjas tuua ära silmapaistvaim teema, mille klient seekordsest uudiskirjast leiab. Teema võib olla sõnastatud küsimusena. Näiteks:

• „Mis saab siis, kui tabletid veavad alt?“
• „Tahad teenida rohkem kui täna?“
• „Mis tunne on olla kuningliku perekonna liige?“
• „Kuidas saada oma aja peremeheks?“

Pealkirjas esitatud küsimus eeldab muidugi, et vastuse leiab uudiskirja lugedes. Lisainfot hea pealkirja koostamise kohta leiad postitusest: “Milline on õnnestunud pealkiri?”

Kuna inimene on oma loomult uudishimulik, töötavad peibutavalt ka intrigeerivad sissejuhatused, näiteks: „Kui Mari pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasis, arvas ta, et jätkab oma endisel ametikohal. Siis aga selgus, et tööandjal olid temaga sootuks teised plaanid. Nimelt …“

Edasi jätkub lugu juba uudiskirja saatja kodulehel või siis uudiskirjas endas.

Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et teksti maht ei tohi olla ülemäära suur. Paljud inimesed loevad uudiskirju telefonist või tahvelarvutist ega taha pikka teksti üles-alla kerida. Liiga pika postituse puhul on ka oht fookust kaotada ja uudiskiri ei teeni oma eesmärki – inimene ei märkagi, mida talle reklaamitakse.

Kui toote teemad välja linkidena, võiks iga teematutvustuse puhul piirduda paari-kolme lausega või siis huvitekitava tsitaadiga nagu allolevas näites.

• Rahulolev klient: „Oleks ma teadnud, et nii ägedaid asju tehakse, oleksin selle omale varem soetanud.“

Lugu saab edasi lugeda uudiskirja saatja kodulehel või e-kirjas.

Kõige igavam lahendus on pealkirjastada oma uudiskiri kalendrikuu järgi, näiteks: „Autohooldusfirma septembrikuu uudiskiri“.

Jätkem formaalses stiilis vormistus ametkondade infokirjadele. Milline võiks siis olla ühe autohooldusfirma sügisese uudiskirja teemarida? Äkki näiteks selline: „Arvasid, et tunned oma autot läbi ja lõhki? Kas oled ikka kindel? Enne, kui vastad, loe seda …“

• Pöörduge uudiskirjas lugeja poole ees- ja perekonnanime pidi.
• Saatke kliendile tema sünnipäeval tervituskiri. Võite lisada personaalse pakkumise, sooduskoodi tootele või teenusele, teha tähtpäeva puhul allahindlust, anda kinkekupongi vms.
• Uudiskirjaga liitumisel laske kliendil teha teemade seast valik. Millised kategooriad (lapsed, loomad, tehnika, ilu, mood, aiandus, käsitöö, reisimine jne) teda huvitavad? Nii väldite sihitut digiturundust, õpite tundma oma klientide eelistusi ja saate luua sihtrühmi paeluvate teemadega postitusi.

• Uudiskiri peab olema saadetud välja ettevõtte ametlikult aadressilt, mitte nimeliselt mõnelt töötajalt.
• Uudiskirja saaja ei tohi teiste listis olijate meiliaadresse ei näha.
• E-kirja lõpus peab alati olema toodud teave, et kirjasaajal on võimalik otsepostitustest loobuda, ja juhtnöörid, kuidas seda teha.
• Hea toon on lisada postituse alla kirja koostaja allkiri.

• Katsetage masskirjade saatmist enne reaalset postitust levinumates meilikeskkondades ja brauserites.
• Vältige uudiskirjas suuri fotosid. Need ei pruugi meili lahti võttes avaneda ja üldjuhul ei viitsita teha lisaliigutust, et pilti näha.

• Ärge pange uudiskirjaga kaasa manuseid.
• Internetist leiab hulgaliselt tööriistu, mis aitavad uudiskirja tehniliselt üles ehitada. Tuntumad nendest on MailChimp ja ActiveCampaign.
• Enne e-posti turundusega alustamist oleks mõistlik katsetada oma masspostituskirjade saatmistspämmifiltris.